Ma jäin Kevini juurte ja lohutasin teda ma tõusin püsti, et tedagi püsti aidata, aga ta ei lasknud ta ütles vaid:" Jookse! Sa ei tea millega sul tegemist on!" Ma ei saanud aru, mida ta sellega õelda tahtis, aga ma võtsin teda kuulda ja hakkasin jooksma. Ma jooksin ja jooksin kuni jõutsin maha jäetud majani. Ma koputasin uksele ning jäin ootama, siis tehti uks lahti ja ukse peale tuli üks vanem proua ma küsisin talt nii viisakalt kui veel sain, et kas ma võin sisse tulla ning vanem proua ütles:" Muidugi kulla laps tule aga edasi ja ütle mulle Helle!" Ma astusin tuppa see oli seest poole suurem ja ilusam kui väljast, Helle naeratas mulle ning juhatas mu kööki. Ma rääkisin talle kogu loo ära ning küsisin viisakalt öömaja. Helle naeratas mulle ja vastas:" Muidugi sa võid siia jääda nii kauaks kui soovid. Mul on ka siin muidu üksi igav!" Helle juhatas mu teisele korrusele ühte tuppa. Siis käis aga välisuks ma kuulasin uksel ning kuulsin selle sama vanamehe häält kes tahtis mind tappa, ta ütles:" Tere! Ma otsin oma tütart ma kuulsin, et teda nähti siin!" Ma ehmusin kui Helle mu tuppa tuli ja alla viis. Ma hakkasin rabelema ja karjusin:" Sa kuradi vanamees jäta mind rahule!!" Helle aga vaatas mind imelikult ja küsis vanamehelt:" Mis siin toimub?" Vanamees aga ütles:" Mu kallis lapsuke rõõviti siis kui ta oli alles 5-ene ning ta ei mäleta mind lihtsalt!" Helle aga andis mu käe vanamehele ning too tiris mu autosse.
