Jääb alatiseks meelde.

284 27 7
                                    

See maja olis seest päris kole.Lausa kohutav.Tolmune, igasugused putukad jooksid ringi, igas nurgas oli ämblikuvõrk.Maja oli pime nii,et me panime kohe taskulambid tööle. Välisuks jäi lahti.Me liikusime vaikselt edasi.Me olime suurestoas.Seal olid diivan,2 tugitooli,laud ja mõned kummutid. Seal toas polnud midagi kahtlast.Siis meil oli valida kas minna öögituppa või  koridorisse kust sai üles.Me läksime söögituppa.Ülesse me lähme hiljem.Söögitoas ei olnud ka midagi erilist välja arvatud see et laud on kaetud viiele.Aga selles majas elas 3 inimest.Teener, Maja peremees ja perenaine.Nii, et kellele need kaks kohta on ei tea,

Me läksime kööki.Seal oli ilge mädahais.Mingi asi vist on hallitama läinud.Siis me jõutsime pesuruumi.Kõik pesud olid lajali.Ma hakkasin lähemalt vaatama kui meie peakohal ehk teisel korrusel käis ilge pauk.

K:Mis see oli?

M:Ma ei tea,Pole aimugi.

K:Kui keegi sinuga ühendust võttab siis anna kindlalt teada?

M:olgu

Ning siis oli kuulda samme.

K:Lähme vaatame mis üleval toimub

M:Segi oled või.Ma olen küll kummitavas majas käinud aga mitte nii õutsas.

K:Kas Lilleke hakkas kartma.Sa ei pea muretsema.Ma olen  ju koos sinuga. See lause rahustas mind natukene.Siis Kevin võtis minu käest kinni ja viis endaga kaasa.Kuni me jõustme trepini.Selle saatusliku  trepini.Me läksime mega vaikselt üles.Ma hakkasin viimasele astmele astuma kui meist 10 meetri kauguses olev uks avanes.Me Keviniga mõlemad läksime näost valgeks.

M:Kas siin on keegi? Ma hakkasin sellele toale lähenema.Kevin oli minu taga.Ta võtis taskust taskunoa.Me sisenesime sinna tuppa.See oli magamistuba.Seal olid voodi,Meigilaud mille küljes oli suur peegel,tool ,suur aken.Mitte keegi ei vastanud mu küsimusele ning kedagi polnud selles toas.Ma läksin vaatasin aknast välja.See tuba oli teenri tuba.Ma vaatasin natukene ringi(selles toas).Kevin vaatas aknast välja.

K:Need marjalised on majale lähemale tulnud. Naeratasin läksin  ka akna juurde.Siis tuli kuskilt kriipimise hääl nagu keegi tõmbaks kiviga mööda klaasi.Siis me vaatasime peegli poole.Sinna tekkisid Tähed, siis sõnad ja lõpuks lause. Siis oli vaikus.Me läksime lähemale,et seda lugema.Seal oli kirjas:

TERE TULEMAST PÕRGUSSE!

Ma ehmusin selle peale.Kevin võtis mu käest kinni ja tiris mind sealt toast välja.Me läksime kõrval tuppa.Me sattusim karderoobi.Kõik riided olid lõhki tõmmatud.

''Minge siit toast minema''  Ütles tüdruku hääl.Kui ma ei eksinud oli see Mia.

M:Lähme siit toast minema. Tirisin ma Kevinit käest

K:Miks mis siin halba on?

M:Mia ütles et me lahkuks. Kevin vaatas mind imeliku näoga.Siis me hakkasime minema kui korraga meie tagan oleva kappi uksed avanesid.Me pöörasime aeglaselt  kappi poole.Riiete vahelt  visati välja pehme mängukaru kellel polnud ühte silma ega käppa.

''TERE TULEMAST PÕRGU''

Seda lauset kuulis ka Kevin.Ma hakkasin täiega karjuma.Me keerasime otsa ümber ja hakkasime toast välja jooksma kui uks korraga läks kinni.Õnneks oli sellel toal ka varu väljapäes.Jooksime sinna see viis meid perenaise ja peremehe tuppa.Sal toas oli selle naise surnukeha.Ta oli teki all.Käed olid teki peal.Tal olid silmad kinni ning ta oli näost lumivalge.Nagu meie.

Emily and ghosts. (eesti keeles)Donde viven las historias. Descúbrelo ahora