Mässajad

3

Romilda

"Ei!"karjatasin ma ja kargasin püsti. Jakk lendas maha, kuid sellest ma ei hoolinud. Nägin taas und oma väikesest õest. Unenäos oleksin ma olnud nagu tema ise. Tundsin isegi tema valu.

Pistsin jaki spordikotti ja otsisin välja paar rahatähte. Olin toakaaslaselt pihta pannud 30 eurot. Pidin kokkuhoidlik olema.

Viskasin koti oma õlale ja lasin sealt vaikselt jalga. Läksin lähedal asuvasse Rimisse, kus ma end Hesburgeris järjekorda võtsin. Õnneks polnud seal palju rahvast.

"Tere, palun üks juustueine."ütlesin ma neiule leti taga kui minu kord tuli.

Neiu noogutas. Kui olin söögi kätte saanud, istusin lauda ja püüdsin toitu mitte liiga kiiresti ära süüa. Mul oli komme toitu kugistada.

Toidu ära söönud, liikusin ma välja. Haapsalu oli mõnus väike linnake, kus mulle meeldiks isegi elada. Istusin kaubamajas olevatele pinkidele ja võtsin välja oma päeviku. Viimase sissekande tegin eile enne põgenemist. Otsisin kotist veel pastaka ning kirjutasin uue sissekande.

"Põgenemine õnnestus. Istun siin Haapsalu kaubamaja ees pingil. Sattusin ühe pere otsa, kes olid ka parasjagu teel siia.

Ma tunnen, et siin saab olema palju seiklusi. Just neid ma unustamiseks vajangi. Seiklusi ja mässu."

***

Õhtu poole olin juba jalutamisest väsinud. Uitasin lihtsalt tänavatel, sest ma ei osanud kuhugi minna. Olin jõudnud kusagile vaiksemale tänavanurgale. Eemalt kostis purjus noorte hääled. Otsustasin nende juurde minna.

"Tere. Kas ma võin ka liituda?"küsisin ma.

Kõik jäid järsku vait. Lõpuks üks tüdruk siiski noogutas ning ma istusin ka nende juurde maha. Üks poiss ulatas mulle viina pudeli, mille ma meeleldi vastu võtsin.

"Mis su nimi on?"küsis tüdruk, kes mulle ennist noogutanud oli.

"Romilda. Ja mis teie kõikide nimed on?"

Tüdruk, kes mulle ennist noogutas, oli Johanna. Poiss, kelle ta süles ta istus, oli Janar. Ülejäänud kolm poissi olid Jasper, Niklas ja Karlos. Hiljem pidi meiega liituma veel üks Stina nimeline tüdruk.

"Kas sa oled siin uus?"küsis Niklas.

"Jah. Eile saabusin." Ma ei teadnud, kas peaksin neile rääkima, et põgenesin lastekodust.

"Mis sind siis siia toob?"uuris nüüd Johanna.

"Ma põgenesin. Lastekodust."pomisesin vaikselt. Lootsin, et ma ei teinud selle välja ütlemisega mingit viga.

"Vau, mõni on meil siin paha peal väljas."ütles Karlos vilistades.

Muigasin. "Ma olen terve elu paha peal väljas olnud."

Heitsin pilgu Jasperi poole, kes muigas. Kallutasin terve viina kurgust alla. Maailm tundus kohe lõbusam. Üldse tundus kõik lõbus.

"Romilda, kas sa tahad siidrit ka?"küsis Johanna.

"Jah, viska mulle üks."

Tüdruk ulatas mulle pudeli ja ma naeratasin. Mulle meenus, kuidas olin oma vanade sõpradega kunagi joonud. Siis, kui mu elus veel kõik hästi oli.

"Vaadake, sealt tuleb Stina!"hüüatas Niklas tüdruku poole osutades.

Pöörasin selja ning minu poole sammus kontsaklõbina saatel blondide pikkade juustega tüdruk. Ta oli täpselt selline tüdruk, kes oli kindlasti oma koolis kõige populaarsem. Esialgu arvasin, et ta on ülbe, kuid tegelikult ta seda polnud.

"Hei, kes sina oled?"küsis tüdruk. "Sind ma pole varem meie seltsis tähele pannud."

"Ta põgenes lastekodust. Saabus eile siia."seletas Jasper.

"Või nii. Tere tulemast meie seltskonda."ütles ta naeratades ja tõstis pudelit tervituseks.