Mõõdub nädalaid, istudes nelja seina vahel,
Vahtides tühjal pilgul arvutiekraani.
Ootates, mil' tuleb kord aeg vikatimehel
Ja aegajalt silmates maailmast eraldavat klaasi.
Aknast paistab metsatukk
Mida võiksin avastada
Aga mulle hoopis peale tükib nutt
Sest oskan ainult laastada
Kõik mis olen teinud, ja mida mitte
See vaid tõmbab mind sügavamale vette
Pettumus närib katki mu hinge
Ja päästa nüüd mind suudaks vaid ingel.
•●•☆•●•
