*Hommik/kell 8*
Ärkasin ja mõtlesin, et see oli uni.
Panin riidesse.
Lühkarid, krunni, nabakas. Ja peale seda vannituppa, et hambaid pesta ja iseennast.
Panin mullivanni vee. Meil oli selline, kuhu mahub vabalt kaks inimest sisse..hkmm, okeiokei :D
Kui vesi oli ääreni, istusin sisse.
Ja ma muutusin merineitsiks, mingi 10sekundiga. :O Need meritähed ei öelnud mulle, et ma muutun ka siis! Ma ehmusin täiega ja mõtlesin, et see on reaalsus.
Nägin, et õnneks olin ukse lukku pannud.
Otsustasin natukeseks jätta endale selle keha. Ja harjusin rohkem sellega.
Siis kukutasin ennast põrandale, aga ma ei olnud arvestanud sellega, kui pikk mul see saba oli. Ja kõik asjad kukkusid kraanikausi pealt maha. Hirmus kolin käis. Õnneks keegi ei ärganud, tuli välja, et ma olin ainuke majas, kes üleval oli. ÕNNEKS! Siis hakkasin ennast kuumutama, et muutuda tagasi. Muutusin.
Aga ma pidin ju ikka kuidagi ennast pesema, panin dušši ka jooksma ja lasin mullivannist vee välja. Meil oli selline, et dušš oli ühendatud vanniga.
Siis pidin kiiresti šampoonitama juukseid ja dušigeeli peale panema, selleks läks loogiliselt üle 10 sekundi, mille tõttu olin juba tagasi muutunud.
Need meritähed ainult vabandasid mul kõrva ääres :D Aga ma sain kuidagi pestud.
Niisiis. Kuivatasin ära ennast ja siis kuumutasin. Saba ma ei kuivatanud.
Järsku helises all uksekell.
Ma polnud riideski. Panin lihtsalt rätiku ümber ja juuksed olid enamvähem kuivad, okei, mitte väga, aga niisked.
Siis jooksin alla, sest ma ei tahtnud, et keegi ärkaks.
Kui alla jõudsin, siis meil selle välisukse kõrval on kummut, kus peal oli kiri, ja kirjutatud, et läksime vanaema juurde.
Kõik läksid, peale minu.
Avasin siis ukse. Ja seal seisis Siva :)
Olin õnnelik ja suudlesime.
"Su ema ütles mulle, mis sinuga eile juhtus, aga ma ei saanud sulle helistada, vabandust"
"Mhm, ei ole midagi" vastasin ja juhatasin ta sisse.
"Mis moodi sa sinna vee alla vajusid?"
Ma jäin mõtlema ja ütlesin "Ma ei tea, vahet ei ole enam, kas tahad, et teen sulle kohvi?" küsisin samal ajal külmkapi poole kõndides, ta toetus köögis olevale lauale. (Meil on kõik nagu koos, seinu pole vahel).
"Okei, ja tee." ütles ta mulle.
Siis me ei rääkinud, ta ainult vaatas mind koguaeg.
"Miks sa vaatad?" küsisin naervalt.
"Ma vaatan, kui ilus sa oled"
"Haha, ära valeta" naersin vastu.
Muidugi on hea kuulata, kuidas sinu oma poiss teeb sulle komplimente :)
"Ma räägin tõsiselt.." ja ta kõndis minuni ja ta tegi põsele musi.
*Peale söömist ja riidesse panemist*
"A kuule, ma proneerisin meile SPA'sse piletid, et saaksime omavahel puhkusel olla" ütles ta mulle.
Mul hakkas süda tukksuma, sest SPA tähendab ju seda, et seal on ka ujula ja vesi..appi.
"Jah, muidugi tahaks olla sinuga kahekesi. Aga millal?" küsisin ikka.
"Juba homme päeval lähme ja see asub Roomas"
Wau, ma olin niii õnnelik, kuna polnud ammu Roomas käinud.
"Oh, ootan juba vägaaa" ja tegin talle musi.
Istusime diivanil ja hakkasime filmi vaatama, mingi spordiautodest jne.
*Rohkem, kui 3 tundi hiljem/kell 12:21*
"Ma pean minema, pidin mõnede sõpradega kell 1 kokku saama" ütles ta mulle, diivanilt tõustes.
"Ja okei, aga mis kell sa mulle homme järele tuled?" küsisin, samal ajal teda ukseni saates.
"Ma saadan sulle sõnumi siis, tsau!"
ja ta lahkus..
4 Osa lõpp
Ma ei saanud väga pikalt teha, vaatan MM'i :D Ja kirjutan homme uuesti.
Sau!
