Seletamatu

19 0 0
                                    




Mida lähemale me jõudsime, seda närvilisemaks ma muutusin. Kindlasti mängis siin ka suurt rolli see, et oli juba peaaegu kesköö ja sellisel kellaajal oleksin meelsamini kuskil mujal.

Jõudes kruusateele hakkasin ma kohe päris närvitsema. Käed muutusid külmaks ja seest keeras veidi.

Me ei olnud veel maja eeski kui juba saime oma esimese ehmatuse.

"Kas te nägite seda?" küsis Ethan ehmunul häälel.

"Mida?" Küsisin mina olles juba niigi hirmul.

Et "Sahinat... sealt" Osutades sõrmega põõsale.

nüüd Kuulsime ka meie sahinat ning jäime kõik vaikseks. Astusime paar sammu tagasi ning võtsime välja oma taskulambid.

Em "üks, kaks, kolm"

Kõik meie taskulambid olid korraga suunatud ühele põõsale, kust meie valguse ning lärmi peale hoopis kass välja jooksis.

Et "Säh mingi kassinäru"

Em "Ja mis teie siis arvasite? Et just selles põõsas elavad kohutavalt kurjad vaimud, kes meie hingedele järgi tulid"

"kas nüüd just seda aga jah" vastasin ma Emely küsimusele.

Em "Okei aitab passimisest lähme sisse"

Hanereas Emely järel astudes jõudsime lõpuks läbi uksepiida majja.

"Nii" Ütles Emely midagi samal ajal kottist välja võttes.

"Misa asi see on?" Küsisin mina.

"See? Ah see on Ouija Board" Vastas Emely rahulolevalt.

"Mida me sellega teeme? Me ei hakka ju vaime välja kutsuma" Küsis Eddie.

"Ei kutsuma ei hakka aga kontakteeruma küll" vastas Emely.

"Misasja kas sa oled peast segi läinud või?" Ütlesin ma.

"Mis peast segi? See on täiuslik võimalus, et teada saada mis Bellaga juhtus"

"Kas sellised asjad siis päriselt töötavad?" Küsis Eddie skeptiliselt.

"Eks kohe saame näha" vastas Emely.

"Ethan anna tikud siia" Ütles ta.

Nüüd olin ma juba veelgi enam närvis, kuid samas süüdatud küünlad aitasid mul kuidagi rahulikumaks jääda.

Em "Nii nüüd kõik panete kaks sõrme selle kolmnurkse asja peale ja enne ära ei võtta, kui oleme lõpetanud, on selge?"

Et "Aga kui ma võtan, mis siis saab?"

Em "Mis tähtsust sellel on? Tähtis on see, et sa neid ära ei võtaks"

Et "Okei okei"

Panime siis kõik oma kaks sõrme selle kolmnurga peale ning kohe hakkas Emely küsimusi küsima.

Em "Bella oled sa siin?"

El "Vaikus"

Em "Ma küsin siis uuesti. Bella oled sa siin?"

Et "Ärge tehke nalja kes seda liigutab"

Em "Eddie lõpeta"

"See pole mina nagu päris ausalt ei ole"

Tundsin ennast ebamugavalt ning hakkasin ringi vaatama.

"AAAAAAAAH" karjatasin ma, sest see mida ma uksevahel seismas nägin oli seletamatu.

Kadunud majaWhere stories live. Discover now