Joppen-puhh kuis aeg ikka lendab.
Ühesõnaga:
Uus kool, uus keskond ja palju veidraid asju, mis ma enda juures tähele panin :)
1. Ma ei julge üksi sööklasse minna.
Ma enamus ajast ei söögi koolis, sest ükski sõber kes mul seal on ei lähe! Ja nii ma passingi telos koriseva kõhuga
2. Rõve värin kätes kui ma kõnnin.
Enamus ajast on see värin kätes aga vahepeal läheb selga ka. Selle värinaga on tunne nagu tahaks midagi katki rebida või lihtsalt üli kiiresti liigutada end (tõmmelda?).
3. Mulle meeldivad lühikesed inimesed.
Not even kidding kui ma ütlen, et mida lühem seda vahvam ja pikad on targad. Eks paar erandit ole ka aga enamasti nii ongi.
4. Närvitsen pea kõigiga alates kella 13:20.
Mis teha, no lihtsalt olen närvi haige. Millegipärast on meil 3 viimast tundi alati mingid reaalained ja siis kõik küsivad kuidas midagi teha. Kõige nõmedam on see kui ma seletan kellegile miks ta vastus vale on ja kust see tuleb jne. Ja mulle vastatakse: "Ei, aga see ei ole nii. See ei saa olla nii!" I mean girll? Miks sa üldse küsid mult abi kui sa ei usu, mida ma räägin? Ja siis tullakse mingi vahetund "Kas sa palun seletaksid mulle (mingi tund. Nt saksa keel/ keemia/ mata), et ma jälle 2 ei saaks?" *Tehes kutsika silmi mulle* Tead väga ei taha, nagunii ei usu ju.
5. Kivi all mulla mutt.
Ei saa noorte slängist aru. Absull ei saa aru — ja siis seletan neile mis bläsku on 😛
