Sinivaal √

4 päeva enne: Armastuse sädemed

Nendele, kes lugesid seda osa juba: Ma kirjutasin veidi juurde. Lugege alt poolt.

---------------------------------------------------------

Dely: Kas me lähme siis telkima?

Dy: Sa arstilt vastused said kätte?

Dely: Jah

Dely: Mul pole kopsupõletikku

Dely: Ja ausalt tunnen end väga hästi

 Tegelikult rääkisid vereanalüüs ja röntgenpilt hoopis midagi muud. Mul ongi kopsupõletik. Enesetunne on mul ka tõtt-öelda kehvavõitu. Aga praegu ei huvita mind mu tervis, vaid tema. 

Dely: Sul endal on ikka okei?

Dy: Jah, ainult köha

Dy: Muidu on hästi

Dy: A sul pole palavikku ka enam?

Dely: Ei

Dy: No olgu

Dy: Oh, mulle meenus üks mets, kus ma paari sõbraga eelmisel aastal suvel käisin

Dy: Väga ilus ja rahulik koht oli

Dy: Võime sinna minna

Dy: Mingi 45 minutit sõitu

Dy: Kui ma oma semu paluks, siis ta oleks kindlasti nõus meid oma autoga ära viima

Dy: Mis sa arvad sellest?

Dely: Küsi enne temalt

Dy: Olgu, kohe küsin

Dy: Ta ei vasta

Dy: Aa, nüüd kirjutas

Dy: Ta on nõus

Dy: Ta saab kahe tunni pärast vabaks 

Dy: Ole siis selleks ajaks valmis

Dy: Vaata, et kõik vajalikud asjad kaasa võtad

Dy: Telgi, söögid ja joogid võtan ise

Dy: Ja vaata, kas sul taskulamp on olemas

Dely: Mhm

Dely: Aga olgu, ma sättima

Dy: Mingi pool kaks tuleme järgi sulle siis

...

Ootasin väljas istudes, millal nad kohale jõuavad. Ühel hetkel nägin eemalt Dylanit tulemas. Astusin talle vastu. Teineteiseni jõudes haarasime üksteist embusesse ja kallistasime paarkümmend sekundit. 

"Aga.." hakkasin küsima tema sõbra kohta, vaadates ringi.

"Ta on ühes teises parklas," vastas Dy enne, kui ma jõudsin oma küsimuse ära esitada.

 Ta võttis mu koti enda kätte, põimis oma sõrmed ümber minu omade ning me hakkasime parkla poole liikuma.

"Ahjaa, ma igaksjuhuks palun, et sa tema juuresolekul ei räägiks "Sinivaalast". Või no, vähemalt seda, et ma olin ka enne üks mängu juhtidest. Kui ta näiteks küsib, kuidas me sinuga tutvusime. Ta ei tea, et mina olin ka kuraator ja ma ei soovi, et tema ega ka keegi teine sellest teada saaks. Okei?"

"Okei."

 Parklasse jõudes jäi mulle koheselt silma üks auto kõrval telefoniga rääkiv tuttav noormees, kelle poole me kõndisimegi. Kui me lähemale jõudsime, sain ma aru, kes see tüüp oli. Tema oli see, kes mulle kogemata otsa sõitis, kui ma üle tee jooksin, ning hiljem mind kodule lähemale sõidutas.