Sinivaal √

7 päeva pärast: Vaid ettekujutus

Dely: Ema küll ei tahtnud, et ma läheks kodust ära, sest ma pole veel päris terve, aga ma lihtsalt pean tulema sulle ukse taha.

Dely: Sest äkki sa oled kodus.

Dely: Või äkki oskab su isa öelda, kust ma sind leida võin.

Dely: Ma kohe panen riidesse ja hakkan liikuma.

Dely: Mööda seda teed kõndides libisevad mälestused mu silme eest läbi. Ma kujutan ette, kuidas sa kõnnid minu kõrval, hoiad mu käest ja mängid mu näppudega. Vahepeal keerad oma pea minu poole ja vaatad mind oma võluvate silmadega ja armsa naeratusega. Vahepeal sa peatud, et mind kallistada paar pikka hetke ja suudelda õrnalt mu otsaesist. Sa räägid mulle, kui palju ma sinu jaoks tähendan ja et ma olen sulle kallis..

Dely: Aga see on praegu vaid ettekujutus.

Dely: See ei ole olevik. See on minevik.

Dely: Need on vaid mälestused, mis päeva jooksul miljon korda mu peast läbi käivad.

Dely: Nüüd jõudsin ma sellele sillale.

Dely: See teeb mu tee pikemaks, aga ma lihtsalt pidin siit läbi käima.

Dely: Mu jalad tõid mu justkui ise siia.

Dely: Ma istun praegu siin, kus ma sind esimest korda nägin.

Dely: Ma mäletan seda päeva nii hästi, nagu see oleks alles eile olnud.

Dely: Mäletan su pilku, millega sa mind vaatasid.

Dely: Mäletan, kuidas sa naeratasid.

Dely: Ja tead, need roosid, mis sa mulle sel päeval kinkisid, on mul siiamaani vaasis. Nad on ära kuivanud, aga nad on minu jaoks ikka ilusad. Ja ma ei kavatsegi neid ära visata.

Dely: Nüüd kõnnin ma sellel rajal, midamööda me sinuga sellel samal päeval kõndisime.

Dely: Ma naeratan ja nutan praegu üheaegselt.

Dely: Naeratan, sest sa oled parim, mis mu elus on juhtunud.

Dely: Ja nutan, sest kardan, et olen su võib-olla kaotanud..

...

Dely: Ma käisin su ukse taga, Dy..

Dely: Aga kedagi ei olnud kodus..