Anna Mulle Lootust // Lootusetus 2

12. "Samile see ei meeldiks."

Neljapäeva õhtul istusin üksi rannas, mul oli raamat kaasas ja vaatasin merd. Ma olin just raamatusse süvenenud, kui Sophia minu kõrvale istus.

"Ega ma ei sega sind?"küsis tüdruk.

"Ei, üldse mitte. Istu vabalt."

"Tead, mul on üks mure."

Ma teadsin, et nüüd tuleb juttu Adamist. Noogutasin talle, et ta jätkaks oma jutuga.

"Mul Adami pärast mure. Peale seda, kui te lahku läksite on ta nagu rohkem jooma hakanud. Ta enne jõi ka muidugi, aga mitte nii palju."

"Nii? Mis ma teha saan?"

"Kas sa saaksid temaga rääkida? Või lihtsalt aega veeta. Ma tean, et te olete Samiga õnnelikud, aga äkki see aitab Adamit."

Ohkasin. Ma teadsin, et ühel hetkel tuleb tüdruk minuga rääkima, kuid ma ei arvanud, et nii ruttu. Mõtlesin tükk aega, mida vastata.

"Olgu, ma võin ju temaga natuke rääkida ja aega veeta."vastasin ma lõpuks. Sophia näole ilmus naeratus. Ta hoolib Adamist nii palju.

"Aitäh sulle. Ma jään sulle tänu võlgu. Samile see ei meeldiks."

"Jah, aga ma ei pea talle kõigest rääkima."

"Oled sa kindel? Kui sa midagi Sami eest varjad, siis ta võib solvuda ja... Ma ei taha, et teil midagi viltu läheks minu pärast."

"Ära muretse. Ma saan hakkama."

"Sa oled ingel, Hope."

Naeratasin. "Kus Adam praegu on?"

***

Astusin mahajäetud majja sisse, kus pidi Adam pesitsema. Leidsin poisi ühest ruumist ja ta oli koos Alexiaga. Kuulsin, kuidas nad naersid ja neil tundus nii lõbus olevat. Astusin siiski tuppa sisse.

"Tere, Adam."ütlesin vaikselt.

Nad jätsid koheselt naermise ja Alexia vaatas mind halvustavalt.

"Mida sina siit tahad?"küsis ta õelalt.

"Ma tulin ainult Adami juurde. Niisama."

"Jah? Nüüd, kui su Sam on läinud, siis tuled siia."

"Adam, see pole nii."

"Mis moodi siis?"

"Lihtsalt... Kas ma võin maha istuda?"

"Kui ta siia jääb, siis ma lähen ära."ütles Alexia tõsiselt.

"Draama kuninganna."pomises Adam, mida mina ainult kuulsin.

"Olgu, ma lähen ära."ütles tüdruk ja tõusis püsti.

Kui kahekesi jäime, siis vaatas Adam mulle otsa.

"Kas mu õde saatis sind?"küsis ta otse.

"Mis asja?"

"Ära mängi lolli. Ma tean küll, et ta saatis, sest ta on mures mu pärast. Aga minuga on kõik korras."

"Ära valeta."

"Hope, jäta mind rahule."

Ma ei teinud poissi kuulmagi, vaid istusin ta kõrvale ja võtsin ta siidri pudelist ühe lonksu.

"Nii, nüüd ma jään siia."

×××

Haii boys and girls :D

Tahaksin mainida ära wattpadi kokkutuleku, sest see oli vinge. Ja aitäh kõikidele, kes hääletasid minu poolt ❤️ Kõik korraldajad olid nii tublid ja loodame, et järgmine aasta on sama vinge :D