With You

Peatükk 13

Liisu

Ma ringutan ennast voodis ja vaatan magavad Ashi. Minuni kostuvad kilked ja itsitused ning loomulikult telefonihelin, mille peale ma olin ülesse ärganud. Ash sipleb natuke, aga vajub uuesti unne, haaran laualt telefoni ja ohkan raskelt, kui näen helistaja nime.

"Tere ema!"

"Kas Signe jõudis kohale?" uurib ta kohe.

Ma avan rõdu ukse ja astun päikese küllasesse hommikuõhku. "Ikka jah!" Läbi lahtise veranda ukse kostub minuni Signe kilge.

"See on hea, me tuleme kahe nädala pärast ka Austraaliasse sulle külla ja siis me saame koos Signega koju tagasi lennata. Ma loodan, et sa pole vastu." Jumal tänatud, et ta ei kuulnud midagi.

Nagu mul oleks sind siia näägutama vaja, kui sa kuuled, mis siin toimub. "Muidugi mitte, on tore sind näha."

"Siis on sellega ühel pool, ma pean lippama. Tsau!"

"Tsau!" lausun ja lõpetan kohe kõne. Ma tulen tagasi tuppa ja näen, et Ash on minu padja omale kaissu haaranud. Ta näeb nii eriti süütu ja muretu välja, kuigi ta õlul asub raske koorem. Ma haaran kapist vaikselt omale lilledega õhulise kleidi ning libistan selle omale kiirelt selga. Hiilin vaikselt magamistoast välja, et mitte rohkem Ashi und häirida.

Alumisele korrusel leian ma Signe ja Markuse köögist kokkamast. "Te olete eriti varajased."

"Ah, see on see tüütu ajavahe," sõnab Signe Markuse kätevahelt.

"Ära näe vaeva Signest käsi eemal hoida minu pärast," lausun ma kui näen, et Markus tahab esimese reaktsiooniga Signest eemale tõmbuda, kui ta minu häält kuuleb.

"Ma olen nii rõõmus, et saan siin koos Markusega aega veeta, ma pole kodus seda eriti palju teha saanud."

"Seda ma usun. Mu ema võib olla nagu pind tagumikus vahepeal," me kõik purskame koos naerma.

"Tõsi tõsi," noogutab Signe ja keerab midagi pliidi peal ringi. Tundub nagu pannkook olevat.

"Kas te olete mõelnud, millal te pulmi pidada tahaks?"

"Me arutasime seda ja. Kuskil jaanuaris, siis pole Signe veel suure kõhuga ja nii," sõnab Markus ja otsib kapist parasjagu nõusid.

"Vaata alumisse sahtlisse ,mis sinu ees on. Oh, see on ju suht kohe," tõden ma.

"Tänud, ma poleks sealt osanud otsida," tänab Markus ning asetab neli taldrikut laua peale.

"Mhm nõus ja ainuke jama, et me ei saa nähtavasti mitte kuidagi minu emalt seda nõusolekut ka, mida vaja on," ütleb Signe kurvalt.

"Mm, ehk mõtlen midagi välja," lausun ma mõtlikult ning silmitsen kahte õnneliku noort.

"Kus klaasid ka on?" küsib Markus.

"Selles kapis," suunan ma teda käega nurgakapi juurde.

"Sul siin mingi kahtlane süsteem," lausub ta lõbustatult.

See ajab mind itsitama."Minu jaoks üsna selge. Kas te olete midagi plaaninud ka juba?" uurin ma Signelt.

"Mhm, me valisime asukoha ja nii välja, aga ainus jama, et see on nii kallis, et meil pole raha selle jaoks, et midagi sellist lubada nagu me mõlemad unistame," lausub Signe nukralt. Aga kui Ash nõus on...

"Njaa ja te olete oma unistuste pulmad ära teeninud. Ma lähen korra ülesse vaatan, kas Ash on ülesse ärganud, mul on vaja, et ta mind ühes asjas aitaks," sõnan ma ja lippan kiiresti ülesse jättes neid maha üllatunud nägudega. Ega nad ju ei oodanud, et ma keset vestlust ära kaon, eriti kui ma olin selle teema ise alustanud.