Miretha. Esimene veri

14. Pulmakellade kaunis kõla (jätkub)

Esimese värske tuule Roderi läppunud vangipõlve tõi Saalia. Ühel hetkel ta lihtsalt keksis sisse ja jäi, käed puusas, isand Mikalale otsa vaatama. "Tead, ma röövin su hoolealuse ära - ja sa ei saa mitte midagi teha."

Mikala hakkas ehmatusest puterdama ning torkas nõelaga sõrme.

"Kas sa näed nüüd, noor daam, mis sinu pärast juhtus?" pahandas Mikala ja pistis veritseva sõrme suhu. "Kas nii on su isa sind õpetanud?"

Saalia noogutas. "Ta on püüdnud, aga ma lihtsalt ei võta õppust. Aga tegelikult tahab mu ema, kes teatavasti on auline kuninganna, et ma Roderile Hõbeiirise klanni tutvustaksin, seega on sul paar tundi vaba aega."

Roder tõstis pilgu. See oli midagi uut.

"Aga võib-olla isand Roder ei taha..." jätkas Mikala noomival toonil, kuid Roder ei lasknud tal edasi rääkida.

"Tahan! Tahan küll!" pahvatas ta püsti karates. "See on igal juhul sada korda etem, kui siin sammalt selga kasvatada."

Mikala heitis talle pahameelest pakatava pilgu, Saalia silmades aga helkis lõbus tuluke.

"Mida sa esimesena näha tahad?" uuris Saalia, kui nad juba koridoris olid. Roder tegi mõtliku näo. Tegelikult teadis ta väga hästi, kuhu ta minna tahab, aga ta ei teadnud, kas ta võib Saaliat nii palju usaldada.

"Saad sa mind Merida juurde viia?"

Saalia vaatas teda uurivalt. "Sa oled temasse armunud?"

Roder tundis, kuidas ta näost punaseks läheb. "Loomulikult mitte!"

Saalia muigas nagu ei usuks ta Roderi jutust poolt sõnagi. "Mulle meeldivad õnnetud armastuslood," lausus ta. "Kuigi tavaliselt on kangelaseks naine ja mees on mingite pahade käes vangis."

Roder pööritas silmi. "Ta on lihtsalt mu sõber ja ma tahan teda näha ja temaga rääkida, saad aru?" Ta vaatas Saaliale pahaselt otsa. "Ja üldse, mis paneb sind arvama, et tegu on õnnetu armastuslooga?"

"Sest sa abiellud Daulithiga."

"Ma pole veel "jah" sõna öelnud."

"See ei huvita kedagi. Kuninganna on sedasi otsustanud ja varem või hiljem annad sa järele."

Roder ohkas. "Mida sina sellest arvad?"

Saalia kirtsutas nina. "Teist ei saa õnnelikku paari. Daulithi jaoks oled sa lihtsalt võimalus ja väljakutse."

"Eriti suur võimalus, tõepoolest," muigas Roder.

"Sa ei tea?"

Roder vaatas talle arusaamatust täis silmadega otsa. "Mida?"

"Kui väärtuslik sa klannile oled."

Roder raputas pead.

"No kuula siis. Abielu sinuga annab Daulithile õiguse nõuda endale Kuukivi klanni trooni. Praegune kuninganna ei valitse seaduslikult ning varem või hiljem tõukab ta oma klann ta troonilt. Nad ju nägid sind. Ma võin kihla vedada, et Kuukivi klann juba käärib."

"Ma tõesti ei mõista, miks nad peaksid seda tegema."

"Sa ikka tõesti ei tea midagi. Saad aru, Kuukivi klanni, nagu kõiki teisigi klanne, valitsevad alati kuningannad, kuid abielu nõidsepp Eressa meessoost järeltulijaga muudab nende võimu seaduslikuks. Vahepeal kõik arvasid, et Eressa otsene meessoost liin on otsa lõppenud, kuni ilmusid välja sina. Arvesta, et see pööras Libalohede orus kõik pea peale."

"Seega võimu pärast ei lase Daulith mul minna," võttis Roder kuuldu kokku.

Saalia noogutas. "Tegelikult on mul sinust natuke kahju. Klannile oled sa vaid poliitiline panus, Daulithile soodne võimalus. Armastus ei huvita kedagi. Kui sa ei tee nagu Daulith ütleb... Ta on harjunud probleeme vägivallaga lahendama. Mitte just kõige parem väljavaade kogu eluks. Ja tea, et pärast poja sündi ei ole tal sind enam vaja. On varemgi juhtunud, et abikaasa suletakse pisikesse ruumi, kus ta veedab kogu oma ülejäänud elu, nägemata ei päikest ega ainsatki tuttavat nägu."