Meie vahel

14.

Max

Suudlesin Sophiat vastu nii jõuliselt. Vajasin teda sel momendil nagu õhku.

Kurat küll, Max.

„Issand, anna andeks, ma poleks pidanud.”pomises Sophia, tõmbudes minust eemale.

„Ei, see...”

Ma ei osanud midagi öelda. Need viimased kuud, mil ma olen Sophiaga koos veetnud ja teda lähemalt tundma õppinud... Mul olid tema vastu tunded tekkinud, ma ei saanud seda eitada. Eriti nüüd, kui ta mind suudelnud oli.

Sophia tormas sisse ja ma jooksin tüdrukule järele. Mulle tuli vastu Eleryn, kes mind küsivalt vaatas.

„Sophia tormas üles. Juhtus midagi?”

Raputasin kiiresti pead. „Äkki ta läks vetsu.”

„Ma lähen ise. Ole sina siin.”ütles Eleryn ja ma noogutasin.

Läksin tagasi õue ja panin endale suitsu ette. Terrassil istus ka Daniel ning ma istusin poisi kõrvale.

„Midagi on lahti?”

„Ma ei tea.”ohkasin ma.

„Sa ju võid mulle rääkida. Sa tunned mind.”

Lasin välja suitsupahvaku ja vaatasin siis Danielile tõsiselt otsa.

„Need viimased kuud, mil ma olen Sophiaga veetnud... Mul on tema vastu ikka tõsised tunded.”

„Nii?”

„Asi on keeruline. Ta läks alles Jacobist lahku, ma saan aru, et tal on ikka veel tunded tema vastu. See pole veel kõik.”

„Mis siis on?”

Saan ma Danielit selle asja juures usaldada? Otsustasin, et saan. Pidin kellelegi oma südame asjad ära rääkima.

„Kui Sophia sai teada, et Jacob teda petnud oli... Ta tegi mulle ühe ettepaneku. Daniel, sa pead lubama, et see asi jääb meie vahele.”

Daniel noogutas. Panin suitsu tuhatoosi ja vaatasin oma käsi.

„Ta tegi mulle ettepaneku, et ma hakkaks tema fake poisssõbraks.”pomisesin ma.

„Ohoh. Nii et tegelikult... Pole teie vahel midagi.”

Raputasin pead. „Ta tahtis Jacobile kuidagi tagasi teha ja küllap ta aimas, et Jacobile meie suhe ei meeldiks.”

„Ja sinul on päriselt Sophia vastu tunded tekkinud.”

Noogutasin. „Ma ei saa seda eitada, Daniel.”

„Nojah, see on päris keeruline olukord.”

„Ma olen üritanud lihtsalt sõbrana käituda, kui me just... Tead küll. Paari ei mängi.”

„Kas tahad millestki veel rääkida?”

„Sophia... Suudles mind ennist. Ja mina suudlesin teda vastu. Mida ta nüüd arvab?”

„Kui ma vaid teaksin... Küll kõik laheneb, Max.”

„Jah, väga lohutav.”pomisesin ma ja Daniel kehitas õlgu.

Mu olukord oli küll täiesti lootusetu.