Meie vahel

15.

Sophia

Loputasin suu ära ja vaatasin siis Elerynile otsa.

„Ma suudlesin enne Maxi.”ütlesin ma vaikselt.

„Mis asja? Max ütles, et midagi ei juhtunud.”

„Oh jumal küll. Ütlesin emale, et kaalun Jacobiga rääkimist. Nüüd aga...”

„Kuule, kõik on okei. Jacob ei saa sellest teada.”

„Eleryn, siin ei tea kunagi, mis juhtub.”

„Kas sa tahad koju minna? Ma saaksin sõita.”

Noogutasin. „See oleks tore.”

Läksime koos alla tagasi ja leidsime elutoast Maximi koos Danieliga.

„Ma viin Sophia koju. Jään äkki tema juurde.”

Vältisin Maximi pilku. Ma ei suutnud talle otsa vaadata.

„On kõik korras?”uuris Daniel.

Noogutasin. „Ma peaks lihtsalt magama minema.”

„Ilmselt küll.”

Vaatasin korraks Maxi poole, kes maha vaatas. Rikkusin vist kõik ära. Kuid samas, suudlus pidi ükskord nagunii tulema. Lihtsalt hetkel oli see valel ajal, vales kohas.

***

Ärkasin hommikul, kui keegi kardina mu magamistoas akna eest ära võttis.

„Ei, palun.”oigasin ma.

„Kuidas enesetunne on?”

Vaatasin emale otsa.

„Nii ja naa. Kus Eleryn on? Eile ta jäi veel siia.”

„Saatsin ta koju puhkama.”

„Okei.”

„Soovid sa kohvi?”

Noogutasin. „See oleks tore.”

Ema noogutas samuti ja läks kööki. Panin ennast riidesse, kammisin juuksed ja loputasin vannitoas nägu. Pea lõhkus, kuid vähemalt ei ajanud enam oksele.

Minu üllatuseks sain Maximilt sõnumi. Arvasin, et peale eilset ta ei võta enam minuga ühendust. Vähemalt mitte täna.

Kellelt: Max
Kellele: Sophia

Kuidas enesetunne on?

Kellele: Max
Kellelt: Sophia 

Pole viga. Pea valutab, aga muidu okei.

Kellelt: Max
Kellele: Sophia

Kas me peaks rääkima?

Kellele: Max
Kellelt: Sophia

Ilmselt küll.

Rohkem Max ei vastanud ja ma ohkasin. Mis mul arus oli? Kas keegi võis seda näha? Mida Max arvab? Nii palju küsimusi, aga veel mitte ühtegi vastust.

Läksin kööki, kus tuli juba mõnusat kohvi lõhna. Ema oli teinud mulle lattet, ta teadis, et see oli mu lemmik.

„Kuidas eilne pidu läks?”küsis ema, kui köögi laua taha istusin.

Neelatasin. „Hästi. Jõin natuke liiga palju, aga õnneks oli Eleryn olemas.”

„Tavaliselt sa ju tead oma piire.”

„Jah, aga Jacobi ja Hanna nägemine peol... Ma ei tea.”

„Kas nad olid ikkagi koos?”

„Ei, mitte selles mõttes.”

„Rääkisid Jacobiga?”

Raputasin pead. Võtsin lonksu oma lattest, ohkasin ja pihtisin emale kõigest, mis peol juhtus.

***

Head uut aastat teile kõigile minu poolt! Loodan, et teie uus aasta on veel parem ja ilusam, kui eelmine ❤️🎆