Don't Forget Where You Belong [Eesti keeles, 1D]

9. Peatükk

LISANDRA VAATENURK

"Ega sul külm ei ole?" küsis Niall.

"Ei," naeratasin õrnalt.

"Kindel?" küsis ta veidi mureliku näoga.

"Kindel," turtsatasin naerda, "ära muretse nii palju."

"Vabandust, aga sul on lihtsalt selline nägu peas, et sul on külm."

"Mida kõike sa ka välja ei mõtle," naersin.

"Kas sa...-" hakkas Niall midagi ütlema, kui kuulsime enda selja tagant kiljumist.

Pöörasime end koheselt ümber ning nägime väikest gruppi türukuid meie poole jooksmas.

"Jookse," sosistas Niall ning me pistsime mõlmad jooksu. Niall haaras mul käest ning tiris mu teerajalt kõrvale.

"Kuhu nad läksid?" kuulsin kedagi kõvasti küsimas.

"Me ei tea, kõnnime edasi," kuulsin teist häält küsimusele vastamas.

"See läks napilt," ütles Niall.

"Kuulsite seda?" sammud, mis hakkasid meist eemale viima, seiskusid.

"Shit," pomises Niall.

"Nad on seal!" kiljus keegi ning juba oli tüdrukute grupp Nialli ümber.

Mind suruti eemale ning ma jäin grupist ja Niallist eemale. Niall jagas neile autogramme ja tegi nendega pilte.

Mõtlesin, et mul on parem eemale hoida ning hakkasin eemale liikuma.

Kui olin jõudnud tagasi pargi algusesse, märkasin tüdrukute gruppi teele astumas ning edasi kõndimas.

Mitte kaua aega hiljem ilmus välja ka Niall. Ta vaatas ringi ning ma pöörasin pea ära ja jalutasin aeglaselt edasi.

"Lisandra!" kuulsin Niallit hõikamas. Jäin seisma ning vaatasin taha.

Niall jooksis minu poole, endal näol naeratus. "Anna mulle andeks," ütles ta hingeldades ning embas mind.

"Kõik on korras," ütlesin teda vastu kallistades.

"Ei ole, ma jätsin su meie esimesel kohtingul üksi," ütles ta ning vaatas mulle silma.

"Kõik on korras," kordasin ennast ning eemaldusin kutist.

"Kas me jalutame edasi või kuidas?"

"Ikka," naeratasin. Niall sättis oma käe ümber mu piha. See tekitas minus ebamugavust, sest me pidime olema ainult sõbrad ja kui keegi siin pildistama peaks, siis mida meist arvama hakatakse?

Nialli telefon hakkas helisema ning ta otsis oma telefoni välja, eemaldades oma käe minu ümbert. Enne vastamist vaatas ta veel mulle vabandava pilguga otsa ning vastas kõnele.

Ta pööras mulle selja. "Jah, Harry?" küsis ta tüdinud häälega.

"Minuga on kõik korras. Mida sa tahad?"

"...."

"Unista edasi. Ära helista mulle enam. Tsau."

Niall lõpetas kõne ning lükkas telefoni taskuse. "Sa olid temaga liiga kuri," tegin kurba nägu.

"Ta elab üle," kehitas ta õlgu.

"Kui sa nii ütled."

"Mis sul vana-aastaõhtul plaanis on?" küsis Niall.

"Ma ei teagi, eks ma koos Elisega olen," vastasin, "miks sa küsid?"

"Ma mõtlesin, et me võiks midagi koos teha."