See ei ole tuhkatriinu lugu

10.osa

"Ole sina vait võibolla sina tahad ainult raha. võib olla tegi su ema meelega et ta surma saaks, et sa saaksid hea elu peale." peale seda lauset tulid pisarad mu silma, tõusin püsti ja enne lahkumistkarjusin isale.

"Ma ei ole endale kunagi soovinud isa, kasuvenda ja kasuõde, kes unustavad mu sünnipäeva ja keda isegi ei huvita kas ma elus olen. Pigem elaksin vaesuses."peale seda jooksin sealt minema Lucas veel hüüdis mind, kuid ma ei teinud välja ja siis lõugas ka tema isa peale kuid ma ei kuulnud mida.
Läksin otsemaid koju ja hakkasin asju pakkima, kuid paraku ei tea kuhu lähen.

Helises mu telefon olin kindel, et see on Lucas nii, et ma ei võtnud seda. Lõpuks oli mu telefon juba 4 korda helisenud siis mõtlesin, et see ei saa Lucas olla ta ei helista kunagi üle kahe korra või isegi ühe. Võtsin telefon ja see oli hoopis Fred. Võtsin vastu.

"Ja kuulen"laususinise istudes.

"Kõik korras?"kus ta teab, et midagi on või on mu hääl tõesti nii halb.

"Jah ikka miks küsid?"

"Nägin sind sealt resoraanist välja jooksmas. Halb kohting?."vähemalt tema suudab oma arvamuste ja naljadega mu tuju tõsta. Ilmselgelt hakkasin kõvasti naerma.

"Ei midagi sellist pigem hullem." ja nii palju ma seda eitada suutsingi.

"Tahad rääkida?" 

"Ei ole vaja või ausalt öeldes ma ei teagi."

"Tagad saame kokku? Tulen järgi?"päris poiss kohe otsa.
Tõesti nii väga tahab teada, tahab mu üle naerda või hoolib? või äkki saan täna tema juures ööbida ja homme saan vaatada mida teen. Ega muud mõttet mul hetkel ei ole. Tahaks enne jalga siit lasta kui supper pere tuleb.

"Tegelt ja aga ma paluks suuremat teenet."hakkasin poisile rääkima uid jäin kahtlema kas on ikka hea mõtte.

"Räägi ma muidugi aitan."ütles poiss siiralt ja hoolivalt.

"Ma sooviks öömaja paariks päevaks kuni mingi pinna endale leian."

"Iga kell, tulen sulle järgi pane end valmis ja võid jääda nii kaua kui soovid."ei jõudnud midagi vastatagi kui poiss juba tsau ütles ja kõne lõpetas. Panin oma asjad kokku võtsin omale tagi peale ja telefoni voodilt ja läksin alla. Isa ja Alli olid just jõudnud. Ma isegi ei kuulanud.

"Kuhu sa lähed?"küsis isa ma isegi ei vastanud. Olin Fredilt sõnumi saanud et ta on maja ees.

"Oota Jennifer" ütles isa veel mulle ja tuli järgi.Kui olin juba autos ukse lahti teinud, haaras mu käest kinni.

"Kuhu sa lähed ma küsisin?" päris isa taas.

"Ära lähen sul ju ei lähe mind vaja ja ega sa ei ole mind kunagi tahtnud ka." rebisin ta haardest lahti ja istusin autosse, Fred sõitis ära.

"Mis juhtus? Isaga midagi?"hakkas poiss uurima. Ausalt polnud mul tuju röökida. Õnneks sai poiss sellest aru ja ei küsinud rohkem midagi. Jõudsime kuskil 20 minta pärast kohale ja no tegelt hetkel mingit hullu liiklust ka ei olnud. 
Mu silme ees seisis suur kortermaja. Läksime sisse ja sealt lifti. Fred vajutas nuppule ja lift hakkas liikuma. Ta juhatas mu oma korterisse või noh ma oletasin, et see tema korter.

"Tunne end kui kodus." lausus poiss ja naeratas laialt.

"Aitähhh" laususin ma lihtsalt.

"Ma tahaks pesema minna ja riideid vahetada."laususin ma veel lisaks.

"Jah muidugi" poiss juhatas mu ühte tuppa.

"See on külaliste tuba tegelt nii, et põhimõtteliselt sinu tuba, nii kauaks kui soovid. Ma ise olen kõrval toas. Sammuti on igal toal oma vannituba nagu sa juba nägid." olin hämmingus.

"Rätikud on vannitoas kapis."lisas ta veel. Manasin näole naeratuse ja tänasin. Poiss väljus toast ja mina sundusin vannituppa. Vannituba oli ilus isegi väga ilus. Läksin pesema, see oli värskendav ja mõnna. Lõpetasin oma toimetused oli kell juba 23.00.
Panin end riide kuna polnud und ja läksin elutuppa võtsin puldi ja vaatasin telekat.
Olin seda natuke vaatant kuni Fred tuli ja potsatas diivanile.

"No ei saa magada?"küsisin talt. Poiss jälgis mind kuid mina jälgisin telekat.

"Eip nagu aru saada siis sina ka mitte"poiss keeras minu poole . Sain aru, et tahab rääkida aga ei teadnud või ei julgenud midagi küsida.

"Noo küsi ära vaata mind nii."keerasin poisi poole ja ootasin, et ta mind oma küsimustega pommitama hakkaks.

"Mis juhtus? Sa oled tujust ära ja eemale olev. See ei ole neiu kellega mina kohtusin."lausus poiss. Ma pole endiselt kindel kas saan teda usaldada jakason hea mõtte rääkida kuid kellegiga ma peaksin rääkima . Isegi Karola ei ole mul helistanud või helistas aga ma ei vastanu. ah ma ei teagi.

"Ma jah läksin isaga tülli. Ma arvasin ja isegi Lucas arvas, et me läheme täna restorani minu sünnipäeva tähistama aga hoopis oli midagi muud."tegin oma jutus pausija jõin vett mille olin enne toonud.

"J seal selgus hoopis, et  isal on plaan abielluda. ja see ei ole halb ja ma poleks saanud kurjaks kui poleks tegemist 25.aastase litsiga. " poiss ei suutnud kuulata ja pidi ikka vahele segama.

"Kus tead äkki on ta  tore aga no 25 aastat on tõesti liig."seletasin poisil selle Kevini ja MEgani asja ära ja siis sai poiss kohe aru, kuidas asjad on.

"Ilmselgelt ma tahtsin isale öelda või õigemini ütlesingi aga sellest tui tüli."seletasin talle lisaks mis isa mulle öelnud oli ja miks ma kodust ära tahtsin tulla.

"Kuidas üks isa saab nii oma tütrele öelda ja mis siis teie emaga juhtus kui küsida võib?" ma ei maininud talle, et mu ema surnud on ja kuidas ta suri.

"Minu emaga"parandasin ma teda aga ma ei saa pahaks panna kuna ta ei tea.

"lucasel ja Allil on üks ema ja minul teine. Ma elasin oma emaga ja polnud kunagi oma isa näinud. Mu ema suri ja siis pidin ma isa juurte kolima."

Kutt muidugi tundi kaasa. Rääkisin talle natuke täpsemalt asjast ja lõpuks avastasin et  kell on juba üks. Kumbki suundusime oma tuppa ja läksime magama vähemalt mina läksin.

23.juuli 2018.a  Esmaspäev

Ärkasin kuna mu telefon muidkui vingus ja kiunus ehk surises ja tegi hääl. 

"Sa segad mu väga magusat und."te arvate et ma võtsin telo vastu ja räägin kellegagi ei aga ma ütlesin seda mu vinguvale telefonile.

L'puks pidin ikka selle telefoni ülesse otsima kapi pealt ja no muidugi pidi see maha kukkuma."Kurat"karjatasin ma natuke liiga kõvasti  ja ühtlasi tuli meelde, et ma ei ole kodus. 

"Mis sa karjud siin." lausus keegi ust avades. Poiss seisis uksel vaatas ja naeris kuidas ma õritasin oma telefoni maast üles korjata. 

"Kui ülesse tuleksid oleks seda lihtsam üles korjata." naeris kutt endiselt.

"Aga sa võiksid ju ka aitada, mis sa ikka naerad seal ja ma saaksin edasi pikkudada."muigasin ma talle.

"Eip tõuse. Lähen Teen kohvi tule kööki." tegelt lihtsalt künnibki ära. On prussakas.

Ajasin end siis ülesse võtsin oma telo ja oli mitu kõnet ja sõnumit Lucaselt ja isalt, Karrult ja Fredylt.Isegi ei süvenenud ja tegin end korda ja läksin alla ja sealt tuli väga head kohvi lõhna.