See ei ole tuhkatriinu lugu

17.osa

"Istusin su maja ees autos ja mõtlesin et kuhu sa veel minna võid ja siis plahvatas see koht." lausus Fred

"Tark nagu alati." laususin ma lihtsalt edasi vett vaadates.

"Miks sa siis tulid?" Küsisin peale mitme minutilist pausi.

"Kuulsin Fredylt kõike. Ajuvaba et isegi mina ei teadnud midagi. Nad varjasid ka kõike minu eest." Lausus ta. Tundin kuidas mu telo vibreeris.
Ja seal oli sõnum.

Kallis Jenni!

Tea et tunded su vastu on mul alles ja armastan sind ja tahan sinuga koos olla ja nagu ma aru sain siis sina minuga ka. Paluna anna andeks! Ja võta minuga ühendust.
Ootan ja igatsen sind!.

Harry

Labane.. Vale ja tüütu.

" Mis lahti?" Käsis Fred kes nägi kui mu nägu vist imelikuks muutus ja krimassi tegin. Keerasin telo tema poole ja ka tema luges selle läbi.

"Nii et mul oli õigus." Ütles ta lihtsalt ja hakkas ära kõndima.

"Mind ei plaani üldse ära kuulata ja minu arvamust teada saada?" Küsisin lihtsalt ilma et ma tema poole vaataksin.

"Noo mia sul siis öelda on?" ütles ta nõmedal toonil.

" Nõme sa oskad olla." Tõusin püsti ja kõndisin lihtsalt ära.

"Näed mul oli ju kurat õigus. Sa ei osanud mulle midagi öelda." Karjus ta vaid mullejärgi.

Kõndisin terve tee kodu ehk isa või siis nüud venna ja õe kodu ja see oli vale varjant et ma kõndisin aga samas ka hea.

Hommik 2. September 2018.a  pühapäev.

Ajasin end püsti ja läksin alla unustasin isegi oma telo võta mis tuli mul alles poolel teel meelde. Istusin laua taha ja seal oli ka Lucas. lucas valas kohvi. Ja kuulsin ka kuidas Alli multikaid vaatas ja neile kaasa kobiseb.

"Kõik okei?" Küsisin Geenalt.

"Jep aga sul?" Küsis ta vastu.

"Korras nagu Norras." Vastasin naeratades. Iga loll sai ka aru et see oli feik.
Kuulsin kuidas mu telo juba mingi 5 korda laulab aga ma lihtsalt ei viitsi ülesse minna.

"Kas mingit pulti ei ole mis selle kinni paneks?" Küsisin ma geenalt vihjates mu telole.

"Ainult see pult ja selleks oled sina ise." Lausus ta lustakalt.

"Aitähh venna sellest oli tõesti palju abi." Naersin ma. Ja siis jälle ohatse kui mu telo järjekordselt laulma hakkas.

"Oleks pidanud hääletule panema."
Kobisesin ma.

"Miks sa siis vastu ei taha võtta. Või mis kuradi ajast sa üldse tuled alla ja jätat oma telo ülesse?" Muigas ja tegi imestunud nägu ühes.

"Vot seda ma imestan ise ka. Ja ausalt öeldes ma lihtsalt ei viitsi ülesse minna ja sellele vastada." Ütlesin ma õlgu kehitades.

"Sinu moodi" Kobises Geena.

Lõpuks läksin ikka ülesse ja vaatasin kes nii metsikult mind kätte tahab saada. Avastasin et need helistamised ja sammuti sõnumid mida oli terve hunnik olid kõik järgmistelt isikutelt.
Harry, Fredy, Karola, Kevin ja Fred ja veel mõned üksikud.

"Segased." Sammuti oli sõnumeid aga ma ei vastanud neile. Vaid hoopis võtsin oma arvuti ja hakkasin mussi kuulama ja mängima. Silma nurgast nägin kuidas vahepeal ikka veel telefoni ekraan helendama hakkas.

Oli möödas mõned tunnid ja kell oli juba kaks. Kuna ma tarka teinud ei olnud otsustasin poodi minna ja ka kuskile sööma. Palusin ka Allit või Geenat kaasa aga nad kumbki ei viitsinud ja vahtisid alla oma multikaid edasi. Mida nad olid juba hommikust saati teinud.

Kõihepealt kolasin riide poodides. Siis mõnes jalanõu poes ja lõpetuseks meigipoodides.

Peale seda läksin sööma ühte oma lemmik kohvikusse. Uksest sisse astudes ja lauda minnes tuli ka kohe teenindaja ja tellisin endale kohvi ja söögi ja väikse koogi tüki.
Lõpuks kui olin ringi vaadanud nägin kohviku teises nurgas kampa istumas mitme laua taga. Raske arvata kes need olid. Jah täpselt nemad kes olid pidanud mind juba hommikust saati kätte saada ja no need teised ka. Nägin kuidas Harry jälle Stella küljes rippus. Otsustasin Harryle sõnumi saata.

"Tsau mis teed? Kirjutasin lihtsalt. Nägin kuidas Harry oma telo võtis ja Stella ära õrnalt lükkas ja kirjutama hakkas.

" Lõpuks. Ootasin su kirja nii pikalt. Ja nüüd ootan sinuga kohtumist ja koos olemist. Igatsen." Seisis seal. Nägin kuidas Stella üritas vaatada kellega ta kirjutab.

"Armas. Mõtled sa ikka kõike tõsiselt ja sa ei mängi minuga?" Küsisin edasi. Vaatasin lauda ja nägin kuidas Stella Harrylt telo ära sikutab.

"Sa kirjutad selle mõrraga ise sa ütlesid et sa ei taha temaga tegemist teha ja et armastad mind."  Karjus ta.

Olin juba lauale lähemale läinud ja jõudsin Stellani. Kõik jälgisid mind.

" Jep Stella seda ta ütles ka eile mulle aga lihtsalt teise muljega. Ja ära muretse ma ei taha teda. Mulle ei meeldi valelikud ja ennast täis ahvid. Aga lõbus oli jälgida küll. Kõike head teile. Tsau." Laususin nerdes ja kõndisin lihtsalt minema. Kuulsin kuidas Stella Harryt edasi sõimas ja lõpuks ka vist maha jättis aga eks ta homme juba jälle koos temaga.

Läksin koju ja üllatuseks oli meil vanaema ja vanaisa külas. Rääkisin ja lobisesin nedega. Ja siis otsustasime Geenaga välja end tuulutama minna või no mina olin juba ennast tuulutanud aga Geena vajas ka seda. Vanaema ja vanaisa jäid Alliga. Läkisme ja Lucas harjutas taas oma kätt pildistamises. Talle meeldib pildistada ja kõik sellega seonduv aga tal pole olnud aega sellega piisavalt tegeleda. Nüüd tal võimalus.
Olime mingi neli tundi vist ringi konnanud ja pilte teinud kui lõpuks koju jõdusime. Kell ei olnud väga palju kõiges kümme. Vanaema oli süüa teinud. Ja ise nad kõik magasid juba. Me tegime toidu soojaks ja sõime ja läksime teleka ette filmi vaatama. Fred oli mulle sammuti päris palju sõnumeid jätnud vabanduste ja asjadega aga ma ikka olen ta peale pahane või isegi lausa vihane. Ma lihtsalt vihkan sellist käitumist.

__________________

Enda eilse sünnipäeva puhul teile uus osa ka. 🙈🙈