Kaito aitas mind välja, kuid ma olin ikka ahelates. Loss hiilgas nagu ma poleks seda varem näinud. Ta tõmbas mind endaga kaasa ning ei lasknud mul kaua ringi vaadata.
,,Aga kuna ma ei saa sind koheselt usaldada kõigega, Nasrin, siis on mul sulle üllatus.'' Naeratas Kaito ning ma kergitasin kulmu. Millega ta siis küll üllatab mind?
,,Tule sisse.'' Hüüdis Kaito ning mu pilk läks toa teisespooles olevale uksele, mis avanes.
Mees kandis üleni musta värvi riideid, hõbedad jooned läikimas ilusasti vastu. Ta ei olnud see noormees, kes õpetas mind nuga viskama ning ta ei olnud enam see, kelle külma keha ma hoidsin enda vastas, lootes, et see oli halb unenägu.
Tema juuksed olid pikemad ning nüüd oli tal ka habe.
,,Mu armas Nasrin.'' Tegi Milo käed lahti, et ma teda kallistaks, kuid vihaselt pöörasin ma ennast Kaito suunas ning lükkasin mehe vastu seina.
,,Kas see on sinu arvates nali? Mu vend on surnud. Mis mängu sa mängid, Kaito?'' Sisistasin vihaselt, talle otsa vaadates, kuid Kaito ainult naeratas.
,,Parandan sind: su vend oli surnud. Kas sa ei ole õnnelik?'' Muigas Kaito ning ma lasin mehest lahti.
Ma kiirustasin 'Milo' poole ning jälgisin teda, see pilk oli nii tuttav, aga ma ei suutnud seda uskuda. Ma haarasin mehe käest ning tõmbasin ta varruka üles, astudes sammu tagasi.
See sama haav nagu Milol oli sellest, kui ma teda kogemata riivasin noaga.
,,Kuidas?'' Küsisin vaikselt, hoides vahet mõlema mehe vahel.
Kaito noogutas Milole ning Milo astus mulle lähemale, hoides käed mu ahelate peal ning ma vaatasin, kuidas ahelad muutusid mustaks suitsuks, mis muutus ei millegiks.
Mu käed olid vabad.
,,Istu.'' Tõmbas Milo mulle tooli ning ma istusin toolile. Milo istus mu kõrvale ning Kaito teisele poole lauda.
,,Usun, et said aru, et maagia eksisteerib. See on koguaeg eksisteerinud, see on minus, siin kuningriigis, Milos ning igal pool... peale sinu loomulikult.'' Tõi Kaito välja nagu ma oleks loll olnud.
,,Ma mäletan väga hästi, et sa ütlesid, et maagiat ei ole olemas.'' Ristitasin käed ming Kaito naeris.
,,Ega sina pole ainuke, kes valetada oskas, Nasrin... või peaksin ma kutsuma sind Odeliaks? Või Deyanira?'' Milo vaatas minu poole pettunud näoga, kuid ma pöörasin pilgu ära ja ei vastanud midagi.
,,Räägi nüüd edasi, ega mul aega palju ei ole.'' Vastasin kurjalt ning Kaito naeris.
,,Kõige esimesena teen ma nii, et sa meid ei reedaks.'' Milo hoidis järsult minust kinni ning silmapilgul oli Kaito minu kõrval.
Ta lõikas mulle näpuotsa ning tegi seda ka endale. Ta lasi verel tilkuda ühte väiksesse pokaali moodi kohta, ma vaatasin kuidas see segunes ning lõpuks kallas Milo seda meie haavade peale, mis kohe paranesid, kuid nähtavale jäi haav.
,,Mida sa just tegid?'' Vaatasin ma vihaselt mõlema mehe poole.
,,Vanne, et sa meid ei reedaks. Reetmine lõppeb kohutavalt sinu ja kõikidele su kallimatele.'' Vastas Kaito, nagu see oleks täiesti normaalne.
Okei, uus probleem. Ma pean midagi välja mõtlema.
,,Mul ei ole kedagi, kes mulle kallis oleks.'' Vastasin pead raputades.
,,Milo on.'' Suunas Kaito käega Milo poole, kuid ma raputasin pead.
,,Milo on kasulik sinule, mitte minule. Sa ei teeks liiga talle, sest see on sinu plaan.'' Laususin, kuid ma valetasin jälle.
Nasrini valed ei lõppe iial.
Kaito muigas, kuid siis noogutas. Ta toetas ennast vastu seina, ristitades käed ja ming jälgides. Tundsin enda kõrval, kuidas Milo võpatas sellepeale, mida ma just ütlesin. Vaatasin tema poole korraks, et saada aru, mis muutunud oli.
,,Oled tark, Nasrin. Ma ei teeks liiga inimesele, kelle ma surmast tagasi tõin. Aga sa ju hoolid teistest inimestest... näiteks see punapea, kes üritas sind päästa. Teadsid, et ka tema on sulle valetanud? Ta–'' Rääkis Kaito ainult kiiremini, kuid Milo peatas ta.
,,Aitab.'' Milo hääl oli vihane ning see üllatas mind ja Kaitot. ,,Mäleta enda kohta, Kaito. Meie leping on sama tähtis sulle, kui Nasrin on minule.'' Lisas Milo ning ma kergitasin kulmu.
Neil oli leping? Kes oli siin võimus, kas see oli Kaito või oli see Milo?
,,Õigus.'' Pööritas Kaito silmi ning siis suundus minema. ,,Näita Nasrinile tema uus tuba ette.'' Käskis Kaito ning lahkus.
Jälgisin Milot, kes tõusis püsti ning hakkas sammuma kiirelt, mind mitte oodates. Kiirustasin talle järgi, planeerides välja plaani.
,,Ma ei osanud arvata, et sinust saab naine, keda tuntakse, kui surma.'' Lausus Milo, lõhkudes meie vaikuse.
,,Ma ei osanud arvata, et sa tegid lubaduse Kaitoga.'' Vastasin kurjalt ning Milo naeris.
,,Huvitav, ma olin surnud ning mu õde ise on surm ise. Pealegi tegin ma seda sinu jaoks, Nasrin. Lihtsalt, ma olen sinus pettunud.'' Sõnas Milo, koridoris kihutades inimestest mööda.
,,Oota, kes oli see, kes tappis terve ruumi inimesi ning ma pidin su leidma! Sa surid, kui ma sind hoidsin. Loomulikult muutusin ma täiesti teistsuguseks. Surm teeb seda sulle.'' Vaidlesin vastu, haarates ta käest, et ta mind vaataks.
,,Ma ei soovinud neid inimesi tappa! Mu maagia läks kontrolli alt välja,'' vihastas Milo, kuid siiski jätkas, ,,Nasrin, sa ei saa ikka aru, et miks sul ei ole maagiat, aga sind kutsutakse surmaks? Kas sa ei ole lugenud piisavalt raamatuid?'' Uuris ta ning ma kergitasin kulmu.
,,Millest sa ajad, ma sain alles hiljuti teada, et maagia eksisteerib, Milo.'' Milo haaras mu käest ning tiris mind teiselepoole koridoori, kus me siis tegime paar vasakule minekut ning ta lausa lükkas mind suurest uksest sisse.
Ta sulges selle enda järgi, lükates mind laua juurde ning läks kabinettidest otsima mingisugust asja.
Lõpuks leidis Milo õiged paberid ning pani need lauale. ,,Loe.'' Käskis Milo.
,,Maailma sünnib naine, kes erineb teistest, sest temal ei ole maagiliseid võimeid, mida ta saaks kasutada. Ometi hakatakse teda kutsuma Surmaks endaks. Paljud kardavad teda, sest nad usuvad, et ta toob endaga kaasa kõikide asjade lõpu. Teised näevad teda muutuste esilekutsujana, jõuna, millega tuleb arvestada.
Kui ta kasvab ja õpib maailmas orienteeruma, avastab ta, et tema tõeline jõud ei seisne mitte maagias, vaid võimes esile kutsuda muutusi. Ta on muutuste katalüsaator, jõud, mis muudab kuningriiki ja sunnib teda ümbritsevaid silmitsi seisma oma surelikkusega.
Paljud püüavad teda peatada, kartes võimu, mida ta esindab. Kuid ta on peatamatu, sest tal on ainulaadne eesmärk, mida ei saa eitada.
Lõpuks muudab Surm ise maailma igaveseks, jättes tema kiiluveesse pärandi, mida mäletatakse tulevastele põlvedele.''
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
