Endless Sadness Osa 1

2.8K 71 0
                                    

"Elisabeth," ütles Alice telefonis närvitsedes "Liiguta juba kiiremini. Pidu algab kell 9 ja sa pead aitama mul seda ette valmistada! Sa pead kiiremini siia tulema!"

"Ma ei teagi kohe... Ma pole eriti peo tujus" ütlesin.

"Kuule, sa ütled seda iga kord kui ma midagi planeerin ja sind ka kutsun. Sa pead lõbutsema ja mitte oma vanemate autoõnnetusele kogu aeg mõtlema. Anna andeks aga see on tõsi" ütles Alice ettevaatlikult, et mind mitte solvata.

"Oeh jah, ma panen riidesse ja sean end korda, siis hakkan tulema." ütlesin, tahtes juba lõpetada see tüütu kõne Alice´iga.

"Okei, tsau!" ütles ta ja siis lõpetasin kõne. 

Läksin kapi juurde ja võtsin heledad, mõnede aukudega teksad, ühe pidulikuma maika ning roosa pintsaku. Panin end riidesse ning jalga valged baleriinad. Sättisin oma lokid paremale õlale ja kinnitasin paari lõksuga. 

Võtsin väikse koti, panin sinna telefoni, võtmed ja rahakoti. 

Läksin trepist alla ja märkasin Jessicat istumas diivanil ja telekat vaatamas. Jessica oli mu lapsehoidja kui ma väiksem olin ja väga hea perekonna tuttav. Pärast vanemate surma võttis ta mu enda hoole alla, sest kedagi teist ei olnud selleks sobivat. 

"Hei Jessica! Alice kutsus mu tänaseks enda juurde!" ütlesin veidi arglikult.

"Hmm, see on ju hea? Sa pole kuid väljas eriti käinud. Sa varsti 17, nii et eks ise tead." vastas ta

"Ma tulen arvatavasti homme! Tsau!" hõikasin uksest välja tormates.

Alice´i maja polnud minu omast väga kaugel, kõigest paar tänavat. Väljas oli juba suhteliselt pime. Oli sügis ja suhteliselt külm. Jõudsin Alice´i maja ette ja lasin kella. Kuulsin majast kepslevaid samme ja juba ta oligi uksel. 

"Ooih lõpuks sa jõudsid! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta turtsudes.

"Kaua? Ma tulin nii ruttu kui ma sain!" ütlesin.

"Hea küll! Hakkame peale! Ma ostsin topsid ja mõned joogid. Ma ütlesin inimestele, et võtku omad joogid kaasa."

Läksin võtsin diivanil suured punased topsid, mis olid pakkides. Avasin pakid ja panin topsid võrdsetesse tornidesse köögi laual. 

"Kuule mine mu läpakasse ja pane mingitest normaalsetest lugudest playlist kokku!" ütles ta trepist üles tormates. 

Võtsin koridori kapilt ta läpaka logisin sisse ja otsisin muusika ülesse. Panin umbes 50 lugu playlistiks kokku ja ühendasin läpaka kõlaritega. Panin muusika käima. 

Alice tuli trepist alla. Üleslöödud ja vägagi ära meigitud. Mina aga ei pannud üldse meiki peale.

"Väga hea. Inimesed varsti tulevad"  ütles ta nipsakalt. 

Okei, tal oli täna tõesti midagi viga. Ta oli suhteliselt ülbe, aga noh ma arvan, et ta oli peo pärast närvis.

...

Inimesi oli mingi 30 ringis ning pidu oli täiega hoos. Osad olid juba purjus ja koperdasid ringi.

Ei no tore, mu ekskutt Jason oli ka siin. See veel puudus. Ma jõin ka aga ainult ühe topsi täie. Ma ei suutnud seda pidu nautida.

"Hey kaunitar. Sina siin! Kuidas pidu meeldib? rääkis Jason arusaamatult.

"Jason, mida sa tahad?" küsisin karjudes üle muusika.

"Sind tibuke, ikka sind" ütles ta mulle lähenedes. 

Ta haises alkoholi järgi ja kukkus mulle kaela. Ta hakkas mind katsuma.

" JASON! Lõpeta ära! Mis sul viga on? Kao eemale" karjusin talle.

Ma püüdsin teda eemale lükata kuid ta jõud oli minu omast üle.

Ta püüdis oma käsi mu särgi alla viia kuid siis järsku kukkus  Jason kõrvale mind kaasa tõmmates. Ta huul veritses...

Endless Sadness  (Eesti Keeles)Where stories live. Discover now