Nende vahe oli üpriski väike, kui Mattias Hedwigit märkas. Ta jäi seisma ja sama tegi ka Hedwig.
Hedwig tundis, kuidas kutt Teda oma läbiva pilguga pealaest jalatallani vaatas.
"Hedwig."
"Mattias."
"Kuhu Sa kõnnid? Võin ma Sind saata?"
"Koju plaanisin kõndida. Saada kui tahad."
Noored jalutasid vaikselt Hedwigi maja poole.
"Kuidas Sul siis läinud on? Ma pole Sinust nii ammu midagi kuulnud."
Hedwig mõtles hetke
"Hästi vist. Oleme Emilyga palju koos aega veetnud, pidudel käinud ja nii. Ega muud väga midagi. Mis Sa ise teinud oled? Kuidas Sul läheb üldse?"
Hedwigi hääles oli tunda sõbralikkust, Ta ei tahtnud minevikule mõelda, vaid eluga edasi minna. Puhus õrn tuul, Hedwig hõõrus käsi kokku, sest oli üpriski jahe.
Mattias märkas seda ja võttis oma dressika seljast, et see Hedwigile anda.
"No kui nüüd aus olla, võiks ka paremini minna. Tead ju küll, suitsiidiklubi.. . Üldsegi, tegelikult on nii, et ma pidingi Su üles otsima. See on hea, et ma Sind täna kohtasin..vist."
Hedwig oli üllatunud
"Mind pidid otsima? Miks?"
Poiss seisis Hedwigi ette, Ta ohkas.
"Suitsiidiklubi. Nad otsivad Sind."
* * * * * *
Heihei! Siirad vabandused, et ma ei ole viimasel ajal raamatuga tegelenud! Üritan hetkel eraelu korda saada ja samal ajal raamatuga tegeleda :)
Aga aitäh Teile, et olete veel siin ja üritan pisut rohkem raamatuga tegeleda! Hästi palju kallisid Teile!
YOU ARE READING
suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)
Mystery / ThrillerOn täiesti tavaline õhtu Hedwig'i õhtus. Vähemalt seni, kuni Ta avastab enda jaoks suitsiidiklubi. Mida teha, kui enam ei jaksa ja kõik on toeks, et oma retke lõpetaksid? Ja mis saab siis, kui armastus jääb teele ette? See on suitsiidiklubi. nb! fr...
