Pinky Promise [Eesti Keeles]

9 - Elisabeth

Peale Marleenega kohtumist üritasin ennast kokku võtta. Hakkasin kahetsema, et siia juba tuli. Ma oleksin pidanud ema ja venna juurde jääma, neid kaitsma.

Ohkasin ja läksin tagasi Luke'i tuppa, kus ma hetkel peatusin. Poiss istus voodiäärel ja vahetas parasjagu t-särki, kui ma sisse astusin.

„Vabandust."pomisesin ma, pisut kohmetudes.

Luke muigas. „Pole midagi. Parem harju ära."

Üritasin varjata seda, et ma punastasin ning istusin oma madratsile. Vaidlesime enne Luke'iga tükk aega, kes madratsil magab, kuid lõpuks jäi minu sõna peale. Ma ei tahtnud teda oma voodist välja visata.

„Kõik korras?"uuris Luke.

„Jah."vastasin ma.

„Said vett juua?"

„Mhm."

Luke ohkas. „Kuule, kui sa mu õega kokku puutusid..."

„Ei, ei. Kõik on korras."vastasin kiiresti.

Luke istus mu kõrvale. „Ma räägin temaga. Ma räägin temaga nii kaua, kuni ta lõpuks aru saab."

„Ma saan hakkama."kinnitasin ma.

„Ma ei tea, mis Marleenega lahti on. Tavaliselt ta pole selline."

Vaatasin Luke'i kurbi silmi ja ohkasin.

„Kõik saab korda. Mu ema ütleb alati nii."

„Tavaliselt ma seda ei usu, aga sina ütlesid seda nii veenvalt."lausus Luke, pisut muiates.

Muigasin samuti. „Mul on hea meel, et suutsin su pisut rõõmsamaks teha."

Luke patsutas mind õlale ning läks oma voodisse. Soovisime üksteisele head ööd ning noormees kustutas tule.

***

Ärkasin hommikul koputuse peale. Luke oigas. Kui koputus teist korda kostus, avas Luke lõpuks ukse.

„Isa tahab su sõbrannaga tuttavaks saada."lausus Marleene, hommikuse tervituse asemel. Ta heitis mulle ühe tühja pilgu.

„Tere hommikust ka."lausus Luke pahaselt.

Tervitasin tüdrukut, kuid too läks minema, jättes meid taas kahekesi.

Käisin vannitoas riietumas, kammisin juuksed ära ning pesin nägu. Pesin ka hambad ning läksin tagasi Luke'i tuppa.

Luke'il oli väike tuba, mis mahutas ära voodi, riidekapi, kummuti ja kirjutuslaua. Kirjutuslaua nurgas seisis tal kitarr ning märkasin ka rula.

„Noh, lähme siis alla. Saad mu isaga tuttavaks."ütles Luke ohates.

Köögis ootas meid Marleene, kes laua taga istus ja mind pahaselt põrnitses. Luke'i isa tõusis püsti ning naeratas mulle lahkelt.

„Isa, saa tuttavaks. Elisabeth. Elisabeth, minu isa Andrew."

Mees surus mu kätt. „Luke on endale kena tüdruksõbra saanud."

„Me pole paar."ütlesime mõlemad Luke'iga kiiresti, vaadates teineteisele otsa.

„Hoidku jumal selle eest."pomises Marleene, pannes käed rinnal risti.

„Oh, vabandust. Lihtsalt sõbranna, siis."ütles mees pisut kohmetult ja palus mul lauda istuda.

Naeratasin ja heitsin pilgu Marleenele, kes juba hommiku piimahelbeid sõi. Küllap tahtis tüdruk lauast kiiresti lahkuda.

„Võta mida iganes soovid, Elisabeth."lausus Andrew.

Laua peal olid hommikusöögihelbed, praemuna ja peekoni, mida Luke juba taldrikule tõstis. Otsustasin hommikusöögihelveste kasuks.

„Kui tohib küsida, siis miks Luke su siia kutsus?"uuris Andrew, tõstes samal ajal endale muna ja peekonit.

Neelatasin ja vaatasin Luke'ile otsa. Tundsin äkitselt, kuidas Luke laua all mu käest kinni võttis.

„Mul on kodused probleemid."vastasin ma vaikselt.

Marleene oli söögiga lõpetanud ning tormas minema. Andrew vaatas oma tütrele üllatunult järele.

„Vabandust, ma ei tea, mis tal on."vabandas mees.

„Pole midagi. Ma olen talle täiesti võõras."laususin ma.

„Isa, ma lähen välja! Ashton tuli järele!"kuulsime Marleenet hüüdmas ja seejärel kuulsime, kuidas uks kõvasti kinni löödi.

Luke'i isa oli tore mees, tänasin meest, et ta lubas mul siin olla. Oleks mul endal temasugune isa...

„Aitäh, isa. Me lähme Elisabethiga oma tuppa nüüd."tänas Luke, kui olime hommikusöögi lõpetanud.

Mees noogutas. „Ma lähen su onule appi maja ehitama. Olete täna omapead."

Luke noogutas, tänasin meest veel kord ning läksime tagasi Luke'i tuppa.

***

Hei!

Kuidas lugu siiamaani meeldinud on?

-Halcyona