Elades igavesti [✔️]

4.

Tõusen järgmisel hommikul hiljem kui tavaliselt. Täna pole mingit valju sireeni mis mu üles ajaks. Heidan pilgu voodi kõrval olevale öökapile, kell sellel näitab 10:36. Ajan ennast istuli, ning ringutan. Seejärel suundun vannituppa, pesen hambad, seejärel näo ja käed. Siis suundun oma tuppa, vahetan riided, kammin juuksed ja teen hobusesaba.

Avastan, kui hämmastavalt tore on jälle oma asju omada. Eriti asju millel on rohkem iseloomu ja värve. Asju mis päriselt ütlevad midagi inimese kohta, kes neid kasutab. Saaksin ma nüüd veel selle võru eemaldada.

Seisan akna juurde ja vaatan aeda. Aias asub kaks õunapuud, ning nende vahele on asetatud võrkkiik. Lisaks on seal suured sirelipõõsad, ning mõned valged pingid. Ja veesüsteem mis vahepeal tööle läheb, ning enda ümbrust kastab.

Otsustan alla minna, astun kööki ja näen et laual on hunnik pannkooke. Otsin endale nõud ja asetan ühe taldrikule, seejärel võtan külmkapist maasikamoosi ja panen sellele. Õnneks on pannkook veel soe tänu kuplile mis selle peal oli. Pole aimugi kuidas nad seda kutsuvad.

Kui söödud saan asetan nõud masinasse. Seejärel panen silmad kinni ja kuulatan. Hääl tuleb kabineti suunast, ime vaikne paberite lehitsemine. Kauguse tõttu tavaline inimene seda ei kuuleks. Suundun kabineti juurde ja koputan uksele.

"Sisse!"

Sisenen, ning istun tugitoolile. Jack asetab kausta lauale.

"Sa ütlesid eile, et ma näen noor välja."

"Eee...jah, sest näedki. Pakun, et 14-16 vahemikus. Kuigi on pakutud, et võid ka vanem olla."

"Ma võin sulle sellest lähemalt rääkida, kui sa lubad mul minu kohta käivat kaustikut lugeda."

"Ohh," ohkab Jack, ning hetkeks tekib tema kulmude vahele korts, " okei... mul on selle koopia, see saabus täna hommikul. Sa võid seda lugeda."

Seejärel läheb ta seifi juurde, lööb koodi sisse, võtab sealt kaustiku ja ulatab selle mulle. Võtan selle vastu, natuke hirmul mida see sisaldab.

Objekt BL600

Info:
Nimi: -
Sünniaasta: -
Isikukood: -
Päritolu: -
Vanemad: -

Kirjeldus:
Sugu: naine
Vanus (välimuse põhjal): noorukiiga
Rass: europiidne
Pikkus: 158 cm
Kaal: 32 kg

Pilt Objektist pärast leidmist:

Leidmine:

Kevin Gray (46) sõitis 403 metsavahelisel teel töölt kohalikust saeveskist kell 18 ajal, kui pidi korraga pidurtama teel asuvat Objekti nähes. Oma sõnade järgi nägi ta, et tegemist on noore tüdrukuga ning läks temalt küsima kas temaga on kõik korras, ning mida ta seal teeb. Kuid Objekt ründas hr Grayd, andes talle kaks lööki kõhtu. Objekt ja hr Gray sattusid kakluses. Hr Gray sõnutsi üritas Objekt varastada tema autot ja minema sõita, ning tema vaid üritas teda takistada. Hr Grayl õnnestus Objekt teadvusetuks lüüa. Misjärel ta enda sõnade järgi kohe politseisse helistas. Kohaliku politsei jaama saabus kõne kl 18.34, millele vastas pr Jazmine Roze. Välja kutsuti kaks politseiautot ja kiirabi. Objekt viidi politsei järelvalve all haiglase. Järelvaatuse käigus selgus, et Objekti haavad paranevad sekuntitega, veri on heledam, ning puuduvad südamelöögid. Misjärel kutsuti turvalisuse huvides kõrgemad jõud. Alates sellest kui hr Gray Objekti leidis, kuni ülem jõudude saabumiseni keeldus Objekt rääkimast. Ülem jõud viisid Objekti täpsemate uuringute tegemiseks Vangelhaagenise, kus ta usaldati Dr Edmondi ja prl Hitomi Hatakeyama kättesse.

Edasine:

Objektil lähemal vaatlusel selgus lisaks eelmainitud kiirele haavade paranemisele, heledale verele ja puuduvatele südamelöökidele veel:

Puuduv vereringe
Blokeeritud ajutegevus
Suurepärane temperatuuride taluvus
Suurepärane vastupidavus näljale
Pidurdunud vananemine
Tugev luustik

Objekt pole endiselt andnud märku rääkimisvõimest, olenemata korduvatest püüdlustest. Ning ei nõustu suhtlema ka ühelgi muul viisil.
Siisgi jätkatakse uurimist.

Asetan kaustiku lauale. Nagu Jack ütles, neil on tõesti vähe infot minu kohta. Kuigi mulle meeldiks, kui nad isegi neid asju ei teaks. "Toll hetkel, ma tõesti üritasin autot varastada. Mul oli vaja metsast välja saada, sest olin nälginud ja magamata. Mõtlesin, et kui asi nii jätkub siis ma ehk ikkagi suren. Aga kuna mu tervis polnud enam just kõige parem õnnestus sellel tüübil mind oimetuks lüüa. Ärkasin haiglas, ikka veel uimane ja ilmsalt rahustite all. Nägin enda ümber inimesi ja sattusin paanikasse, kui taipasin et mu plaan oli persse läinud. Hakkasin mõtlema mida edasi teha ja olin juba valmis oma plaani täide viima, kui korraga üks persevest mu kaela ümber võru asetas. Kangestusin automaatselt, kui tundsin elektrit selle sees voolamas. Jutt oli selge ja lühike, kui lollusi teen annavad naad mulle elektrit, hullemal juhul lasevad pea sodiks. Ja ma ei teadnud kuidas seda ära saada." Haaran mõlema käega võrust, ning vaatan peale seda pikka monoloogi Jacki poole.

"Saan aru, ," sõnab ta noogutades, ning jätkab siis," sa ei pea mulle midagi seletama, nende dokumentide lugemisest piisab motivi leidmiseks, siisgi tänan sind et mind usaldad ja minuga omapoolset vaatenurka jagad." Vaatan teda, lihtsalt wow. Jack on esimene mõistlik inimene üle aastate.

"Olgu, sa lasid mul dokumente lugeda. Ma võin nüüd siis sulle infot anda. Aga ma ei taha, et kõik sellest välja jõuaks nii, et me lepime pärast kokku mida ja kui palju sa võid jagada."

"Olgu, pole probleemi," noogutab Jack.