"Jack..." Nuuksun ma tema elutu keha kõrval, ning hoian temast kõvasti kinni. Justkui tooks see ta tagasi. "Jack...palun...palun...m-ma vajan sind... " Vereloik minu all, tumepunane. Tumedam kui minu veri. Tunnen kuidas inimese ja deemoni pisarad segunevad. "Palun sind...p-p-palun...ä-ära jäta m-m-mind ü-üksi..." Tunnen kuidas mu lõug väriseb nutust. Ning näen oma kätel verd, mis mind veelgi rohkem paanikasse ajab. Vaatan enda ümber ringi. Nii palju elutuid kehasi. "Jack... J-J-Jack..." Ja see kõik on minu süü. Surun pea Jacki rinnale, ma ei tea kuhu minna ja mida teha. Oleksin pidanud juba ammu surema. Aga siin ma olen, tunnistajaks järjekortsele surmale... *vabandan, kui kusagil peaks kirjavigu olema* [2020-2021.aasta]