2

516 58 1
                                    

Järgmisel päeval muusikatunnis pidime noorele õpetajale üksi ette laulma. Kuna tulemas oli laulukonkurss, kust lõpuklassist valiti üks laulja. Olin kohutavalt pabinas. Mulle on alati öeldud, et ma oskan laulda, kuid mulle ei meeldi teiste ees esineda.

"Sa saad hakkama, Caterine. Me kõik teame, et sa oskad laulda."sosistas Joseph, kui tuli lõpuks minu kord.

Matthew istus õpilaste laua taga keskel ja mina seisin tema ette. Oma mõtetes kutsusin teda Matthewiks, ma ei suutnud teda õpetajaks kutsuda.

"Caterine, jah?"küsis Matthew. Noogutasin.

"Ära pabista. Ma olen kuulnud, et sa oled hea laulja."

"Kust te seda kuulsite?"

"Sinu sõbralt Josephilt."

Joseph, kurat. Kindlasti üritab ta mind sinna konkursile sokutada.

"Siiani on ainult üks õpilane väga hästi laulnud. Sa võid alustada."

Kuna igaüks sai valida laulu, mida esitada olin enda looks valinud Harry Stylesi „Sign of the times."
Kui olin oma looga lõpetanud vaatas Matthew mind huviga.

"Sa oled vapustavalt hea. Sa vist pole varem laulnud kuskil?"

"Ei, ma laulan ainult kodus. Mul on lavahirm."tunnistasin ma.

"Ma pean nüüd sinu ja Maria vahel valima. Te teete selle mulle raskeks."

"Ma arvan, et te peaksite Maria valima."ütlesin ma. Lavahirm oli ikka veel mul mõttes.

"Sa oled vaba. Ega rohkem kedagi tulemas pole?"

Raputasin pead. Klassist väljudes vaatasin Josephit pahaselt.

"Mis on? Miks sa mind nii vaatad?"

"Sa olevalt õpsile lobisenud, et ma olen hea laulja."

"Aga sa ju oledki. Sa peaksid esinema."

"Ära jama. Sa ju tead, et mul on lavahirm."

"Ma usun, et kui Matthew sinuga oleks, siis poleks midagi."

"Ta laulab õpilasega koos?"

"Ta mängib kitarri taustaks. Ta sulle ei rääkinud?"

Raputasin pead. "Mida iganes. Ma loodan, et ta valib Maria."

"Sa oled võimatu, Caterine."

Muigasin. "Ma tean. Lähme parem kohvikusse."

Läksime lähimasse kohvikusse, kus me mõnikord vahetundide ajal söömas käime. Seal on mõnus õhkkond ning toidud suurepärased.

Panin tähele, kuidas Joseph ühte teenindajatest vaatas. Tüdruk oli armas ning naeratas poisile vastu.

"Tema pärast sulle meeldibki siin käia."laususin ma muiates.

"Nojah."

"Mine kutsu ta välja siis."

Joseph tõusiski püsti ja sammus tüdruku juurde. Tüdruk oli väga üllatunud, kui kuulis Josephi kutset.

"Tehtud. Mul on reedeks kohting."

The Sound[m. healy] Eesti keelesWhere stories live. Discover now