3

484 49 1
                                    

"Maria ja Caterine, kas te saaksite siia jääda?"küsis Matthew, kui olime juba klassist lahkumas.

"Jah. Kas te selgitasite välja, kes konkursile läheb?"küsis Maria. Teadsin, et tüdruk tahtis seda võimalust väga saada ja ma lootsin, et ta selle ka saab.

"Just. Nagu ma juba eelmine kord ütlesin, siis oli see mulle raske, kuid ma siiski tegin seda."

"Nii?"uurisin mina.

"Otsustasin, et Maria läheb."

Maria naeratas. "Aitäh, see on väga tore."

"Caterine, loodan, et sa oled rahul selle otsusega."

"Olen küll. Maria on palju enesekindlam kui mina ja saab kindlasti paremini hakkama."

Maria jäi veel Matthewiga juttu rääkima ning jätsin nad omavehele. Joe ootas mind koolimaja ees koos Conoriga.

"Noh, kuidas ta otsustas?"küsis Joe.

"Maria läheb seekord. Ja mina olen väga rahul selle otsusega."

"Tead, mina olen küll pettunud Matthewis."ütles Joe pahaselt.

"Jah, sulle oleks pidanud võimaluse andma."nõustus Conor.

"Kutid, mina vähemalt ei tee siis meie koolile häbi. Maria saab palju paremini hakkama. Uskuge mind."

Joe kõigest pööritas mu jutu peale silmi.

***

Õhtul sättisime ennast Joe'ga peole. Me mõlemad polnud ammu ühelgi peol käinud ja otsustasime täna minna.

"Mis joogi ma sulle võtan?"küsis Joseph, kui olime sisse saanud ja juba baarileti ees istusime.

"Vahet pole. Võta midagi suvalist."

Joe tellis joogid ning mina vaatasin klubis ringi, lootes tuttavaid leida. Imestasin, et ma olin üldse sisse saanud. Isikut tõendavat dokumenti mul kaasas polnud. Joe vist suutis mehe ära rääkida.

"Näed, seal istuvad Oliver, Jessica, Mike ja Emily. Lähme sinna."ütlesin poisile. Võtsime joogid ja liitusime teistega.

"Ohoo, Caterine. Sind lasti klubisse sisse, kuigi oled alles 17?"küsis  imestunult Oliver.

Noogutasin."Joe suutis turvamehe ära rääkida."

"Noh, peo terviseks!"karjus Oliver, kes oli juba juua täis.

Terve õhtu me tantsisime ja kuna ma olin juba päris purjus, suutsin ka Oliveriga paar tantsu teha. Joe aga oli lõpuks otsustanud siiski ennast kontrollida ega joonud nii palju.

"Caterine, äkki sulle aitab?"küsis Joe murelikult.

"Lase mul olla."

"Ma ju näen, et sa ei saa enam korralikult püstigi seista."

Sel hetkel tundsin peapööritust ja teadsin, et mul on värsket õhku vaja. Koperdasin väljapääsu poole ning läksin klubist natuke eemale. Istusin pingile.

Alguses ma ei saanud aru, kes mind kõnetas, kuid kui talle otsa vaatasin, tundsin ta ära. Muusikaõpetaja Matthew.

"Hei. Kas sul on kõik korras?"

"Ei."suutsin ma kõigest öelda. Oksendasin otse meie kõrval olevasse põõsasse.

"Caterine, me peaks su koju toimetama."ütles Matthew.

"Ma saam hakkama. Issand, mul on nüüd nii piinlik."ütlesin ma, peites oma näo kättesse.

"Caterine!"kuulsin ma Joed ennast kutsumas.

"Joe, ta peaks koju minema."sõnas Matthew poisile tõsiselt.

"Jah, ma juba kutsusin ühe sõbra meile järgi. Ärge muretsege."

Muud sellest õhtust ma enam ei mäletagi. Hommikul ärkasin ma suure piinlikus tundega, sest Matthew nägi mind põõsasse oksendamas. Pidin tema ees kindlasti koolis vabandama.

The Sound[m. healy] Eesti keelesWhere stories live. Discover now