The Sound[m. healy] Eesti keeles

20[Eelviimane]

Kodus ootas mind üllatus. Minu voodil istus Joe ja ootas mind.

"Hei. Mis sa siin teed?"

"Tahtsin sinu juurde juba eile tulla, kuid su vanemad ütlesid, et läksid välja."

"Jah, ma olin ära."

"Pole vist vaja küsidagi, kellega."

"Joe, ära hakka jälle."

"Hea küll. Ma tahtsin õnne soovida ja kingi tuua."

Ta ulatas mulle paki, mille ma kohe lahti tegin. Pakis oli palju komme ning pilt meist raamis. See oli ajast, kui me üheksanda klassi lõpus ballil käisime.

"Joe, see on nii ilus. Aitäh."ütlesin ma, kallistades poissi.

"Pole tänu väärt."

"Kas sa ei tahaks jääda kooki sööma?"

"Kuidas ma saaksin koogist ära öelda?"küsis ta muiates. Naeratasin.

Mul oli hea meel, et saime taas läbi. Ma ei hakanud Joele rääkima, kus ma olnud olin. See oleks meie ilusa päeva ära rikkunud ja ma ei soovinud seda.

"Kuidas sul selle tüdrukuga läheb?"

"Ah, ma ei tea. Ta vist ikka pole see õige."

"Oh, miks? Sa ju olid temast sisse võetud."

"Jah, aga tal vist ikkagi on keegi."

"Joe, mul on kahju."

"Ah pole midagi. Minu jaoks on ka keegi kuskil."

"Söö nüüd kooki. Sul läheb tuju paremaks."

"Sul on õigus."

Sõime kooki. Pärast valisime välja filmi, mida vaadata ning hävitasime komme, mis Joe mulle kinkis.

"Joe, ma tean, et ma ei peaks sellest rääkima, aga... Sa alguses väitsid, et Jordan ei meeldi sulle, kuid nüüd kaitsed teda."

"Ta on igal juhul turvalisem valik, kui Matthew."

"No selles osas on sul õigus."

"Muide, kuidas su isal läheb?"

"Hästi vist. Ta käib ravil."

"Loodame, et hullemaks ei lähe."

***

Jäin esmaspäeval peale tunde veel Matthewi juurde istuma. Pealegi oli mul kirjand muusikali kohta tegemata ja pidin selle ära tegema.

"Matty, ma ei saa keskenduda, kui sa mind vaatad."ütlesin ma. Olime õnneks kahekesi klassis.

"Vabandust, sa oled lihtsalt nii kaunis."

Naeratasin. "Sa võiksid mul ju aidata selle kirjandiga."

"Ainult natukene."

"Hea küll. Natukesest on ka abi."

Ta andis mulle ideid, millest ma võiks kirjutada ja ülejäänud pidin ise välja mõtlema. Kui olin kirjandi valmis saanud, viisin selle talle.

"Oota, ära mine veel."palus ta. Ta haaras mul käest ja suudles mind tormakalt.

Matty pani mu enda töö lauale istuma, mind edasi suudeldes. Ta üks käsi liikus osavalt mu seeliku all ja teine avas rinnahoidjat.

"Matty."ohkasin ma.

Kauaks meie suudlused ei jätkunud, sest klassiuks avanes. Võpatasime mõlemad.

"Mis kurat siin toimub?"küsis Jordan vihaselt.

"Jordan, see pole midagi."ütlesin ma. Panin rinnahoidj selja taga kinni ja hüppasin Matty laualt maha.

"Mis mõttes ei ole midagi? Sa kepid siin oma õpetajaga!"

"Jordan, rahune maha. Miks sa tulid?"küsis Matthew.

"Mu laadija jäi vist eelmine tund siia. See ei oma praegu mingit tähtsust."

"Ära palun räägi kellelegi."palusin ma.

"Mis siin toimub?"küsis härra Smith, geograafia õpetaja, kes Jordani karjumise peale kohale tormas.

"Härra Smith, ma tulin juhuslikult siia ja avastasin, et nad kepivad siin."ütles Jordan.

Härra Smithi näole ilmus kohkunud ilme. "On see tõsi?"

Me olime juba vahele jäänud ning meil ei jäänud muud üle, kui nõustuda.

"Ma pean sellest direktorile teatama."sõnas härra Smith tõsiselt ja eemaldus.

"Sa jätsid mu tema pärast. Caterine, sa oled mulle lausa vastik."ütles Jordan. Kuulsin poisi hääles selget kibestumist ja pettumust.

Lõin pilgu maha. Ma ei teadnud, mis meist edasi saab ja ma kartsin. Tahtsin Mattyl käest kinni võtta, kuid ma ei söendanud.

"Te olete nii vahel."ütles Jordan õela muigega.

Paar minutit hiljem tulid sisse kaks politseiniku, kes viisid Matty kaasa ja ma ei saanud mitte midagi teha. Lihtsalt seisin ja vaatasin, kuidas ta ära viidi. Minu saatus oli veel teadmata.