Karussell

80 11 3
                                    

Appi!
Kell on 01:38 ja ma ei maga. Homme on koolipäev. Mu mõtted ja ideed on tivolis ja keerlevad täiskiirusel karussellil. See ajab mu hulluks. Mul on nii palju mõtteid peas. Silmad tõmblevad. Lihtsalt tahan kõike rääkida ning näidata maailmale tõrlist mina. Tahan täita unistused.

Ma teen homme selle poole oma ühe suure sammu.

Ma pole meie koolis väga pop. Võiks isegi õelda, et kolmeline nohkar, kes ei kanna prille.

Minu suur unistus südames on teha filmiringi. Huvitav, teistsugune, sõbralik ning teha ona raamatute põhjal stsenaariumid, mille järgi omakorda teha filmid.

Ma olen inimene, kes kardab pööraselt lava ja kaamerate ees olemist, aga kõik, mis jääb kaamera taha on täpselt minu eriala. Ma armastan filmikunsti ja see on asi, millega tahan väga tegeleda.

Lähen homme meie kooli huvijuhi juurde rääkima, kas saaksin koolis hakata korraldama filmiringi. Paneks kuulutuse telekasse (nagu meie kooli infoleht vms) ning ma nii loodan, et minust ei talluta üle vaid tullake mu ideedega kaasa ning saan teha seda, mida hing ihkab. Lasta viimaks välja tiigri enda seest. Ma ei taha lihtsalt teha filmi. Tahan tegeleda inimestega ja arendada neid. Tahan jagada oma mõtteid maailmaga. Ma ei otsi kuulsust vaid mõistmist. Ja kui ma jooksengi peaga vastu seina (nagu ma öelda armastan), siis olgu nii. Ma ei anna alla. Jooksen juba siis nii tugevasti, et pragu tuleks seina, et saaksin midagigi endast maha jätta.

Ma alustan vaikselt ning väikselt. Püüan anda inimestele julgust asju teha ja proovida. Tulla välja oma kandilisest kaheksanurgalisest kastist.

Elage mulle kaasa ja ma teen suuri asju!

20.09.18
- Lucsya

ANTILOOGIKA 2019 (III osa)Opowieści tętniące życiem. Odkryj je teraz