ANTILOOGIKA 2019 (III osa)

Tänulikkuse keel

Tänulikkus on supervõime.

On oluline teada, et seda keelt vallates on võimalik teha kõike ning selleks, et aksent kaoks ja tänu kõlaks usutavalt on vaja harjutada ning praktiseerida nagu iga teisegi keele puhul. Selle abil on võimalik teenida raha, allutada inimesi, leida rahu, armastus ning tõsta enesekindlust ja motivatsiooni. 

Kunagi oli meie kooli seinal kiri: "Kui see oleks lihtne, siis kõik teeksid seda."

Järelikult on väga raske olla tänulik ja öelda "aitäh". See on vastus küsimusele, miks oleme ebakindlad ning motivatsiooni vaesed. 

Peaaegu iga ülesande juures, mida teha palutakse küsime: "Miks mina?", "Mis ma pean seda tegema?" ning vastuseks saame: "Sest peab. Sest mina ütlen nii. Sest see tuleb ära teha.", aga kui sellele ei järgne mitte mingit tänu, pole meist keegi motiveeritud väga kaua neid käske täitma rõõmuga. 

Kuidas loomadele trikke õpetatakse?
Tänuga. Harjutuse sooritamise eest kiidetakse ning antakse maiust. Tänu on preemia. 

Ma usun, et kõik teavad vanasõna: "Kiida lolli, loll rabab." Mitte, et meist keegi oleks loll, vaid kuna tänulikkus tõstab motivatsiooni, tahab inimene rohkem teenida, rohkem teha tööd. Miks tehakse vabatahtlikku tööd? Tööd, mille eest ei maksta mitte mingit rahalist tasu? Sest tänu on väärtuslikum ja võimsam. See jääb meelde ning tekitab hea enesetunde.

Ühes uuringus selgus, et juveelipoe kliendid, kellele pärast ostu helistati ja tänati, ostsid järgnevalt 70% rohkem sealt poest, aga need, kellele ei helistatud, ei täheldatud ostude suurenemist. 

Paljudes usundites rõhutatakse tänulikkuse olulisust. Judaismis on jumala kummardamise lahutamatu osa tänulikkus. Kristluses Martin Luteri kohaselt on tänulikkus "põhiliseks kristlikuks hoiakuks".

Kui hakata mõtlema siis on palju rohkem seda, mis on meil olemas ja mille eest olla tänulikud, kui seda, mida meil pole, kuid ihaldame. Olla selle eest, et me elame. 

Elul on kõige suurem väärtus. Füüsilised asjad jäävad meist maha, kui sureme. Kõigel muul pole enam mõtet, kui pole elu. Surres on meil ainult mälestused, emotsioonid ning inimesed, keda mäletada. Olles elus, saame midagi teha, midagi ellu viia. Olla tänulikud ka ebaõnne eest, kuna ilma ebaõnneta oleks ka õnn ebaõnn. 

Premeerime tänudega iseennast iga elatud päeva eest, mis on omamoodi katsumus. Sest kui me ei oska kiita ennast, kuidas me oskakski siis kiita teisi?

Alustame juba täna selle keele praktiseerimist. 

Aitäh!

-Lucsya

17.11.2019