Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#9 - Agnes

Tom avas ukse ja astus vankumatult sisse. Kõndisin tema järel, ma ei kavatsenud teda enam sekundikski silmast lasta. Viimati, kui see juhtus, veetsin kümme aastat üksinda.

Maja oli vaikne, see tähendas ilmselt, et Harry oli lukus, aga kus?

Tom suundus treppidest üles Agnese tuppa, püsisin tal tihedalt kannul. Harryt seal ei olnud, kuid minu arust ei saanud me lapse toast ka markerit leida. See võis olla kuskil köögikapis.

"Kuule, miks nad peaksid üldse lapsele veekindlat markerit andma?" kortsutasin kulmu.

“Mina ei tea... Aga kus see siis olla võib?”

"Köögis? Tööriistakastis äkki? Ma ei tea ju... kas üldse on?"

“Ma ka, aga... otsime eraldi? Me suudame teda ju hoida.”

"Ei," keeldusin peaaegu kohe.

“No siis läheme vaatame alla, üleval vaevalt on.”

"Hea küll..."

Ta noogutas ja kõndis toast välja, kiiresti treppidest alla ja kööki. Käisin ta järel nagu vari, ma pidin kindlaks tegema, et tal on ohutu, mingil põhjusel kartsin nii väga.

Ta hakkas köögikappidesse piiluma, ma vaatasin seni sahtleid läbi. "Näe, siin," pomisesin viimaks.

“Oh! Kas joonistad? Kus ta on? Laseme tal korra rääkida?”

"Rääkida?! Miks?!"

“Tahad järjest uksi avama hakata?”

"Ma ei taha, et ta meiega manipuleerima hakkaks. Teeme terve maja üle..."

“See on idiootne. Siis ei saa meie välja.”

"Aga ma tõesti ei taha riskida..."

“Tahad siia majja jäädagi või? Me ei riski millegagi, kui tal korraks rääkida laseme.”

"Nüüd ta niikuinii ei räägi, ootab lihtsalt, kuni meie kaitses nõrga koha leiab."

“Hästi, võtad ülemise või alumise korruse?”

"Ma ei löö sinust lahku."

“Olgu peale... läheme siis siia alustuseks.” Ta avas järsku vannitoaukse. Ma oleksin end palju kindlamana tundnud, kui Tom õues oleks oodanud.

“Las mina...” avasin järsku järgmise, mis oli lihtsalt kapp, seal teda igatahes ei olnud.

"Kas ta võib meile nähtamatu olla?" tundsin huvi.

“Ei, kindlasti mitte... vist.”

"No aga... kus ta on?"

“Mis sa olid kindel, et ta on kapis või?” naeris Tom.

"No... ta võib igal pool olla..."

“Sa ju ei luba teda rääkima panna.”

"Ausalt, palun ära hakka mulle vastu vaidlema ja mine õue, ma ei taha, et sa siin temaga tegeled... ma teen ise kõik ära."

“Mida kuradit sa nüüd ajad?”

"Tom, ärme vaidle selle üle, ma ei taha sind tema lähedusse, saa palun aru..."

“Mis mõttes? Ma ei jäta sind ju siia üksi!”

"No aga ma ei taha, et sa siin oled!"

“Sina ei otsusta!”

"Sa juba ühe korra surid, sest ma ei suutnud sind kaitsta!"

“Ja nüüd peaksid sina seda tegema?!”