Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#10 - Dougie

Ohkasin kergendusest ning noogutasin Annie poole peaga, mille peale ta lapsega autost välja tuli ja ka maja poole kõndima hakkas.

"Kas tädi ja onu on nüüd kodus tagasi?" uuris laps.

“Mõneks ajaks kindlasti,” noogutasin ning kõndisingi elutuppa. “Kus Tom on?”

"Ee," vastas Agnes ebalevalt. "Ma ei tea."

“Kuidas nii?” olin veidi segaduses.

"Ma ei tea," kordas ta.

Mul hakkas süda kiiremini lööma. “On temaga kõik korras?”

Naine ohkas. "Ma arvan küll. Me lihtsalt vaidlesime, ära muretse."

“Ma juba kartsin, et...” ohkasin.

“Tädi!” Agnes jooksis kiiresti esikust diivanile.

"Hei, pisike," naeratas naine natuke nukralt ja silitas lapse pead.

“Me käisime issiga mängukeskuses, kus oli nii suur sinine liumägi!”

"Tõesti? Siis sul küll vedas!"

Annie vaatas mind ja neid vaid korraks, siis kõndis üles.

"Kas temaga on kõik korras?" uuris Agnes.

“Muidugi,” noogutasin. “Ta läks lihtsalt lahti pakkima.”

"Okei..." Ta hammustas huulde ega öelnud enam midagi.

“Preester tulebki homme,” teadvustasin. “Seega ma ei tea, igaks juhuks saate lapsega kuskile minna? Ma võin hotelli kinni panna.”

"Oh, see on väga hea, teeme nii."

“Suur tänu,” noogutasin. “Ma lähen vaatan üles.”

"Hästi," noogutas naine. "Agnes, tahad õue mängima minna?"

“Jaa! Ma pean panema teised riided.”

"Lähme vaatame koos midagi?"

“Mhm!” Nad läksidki juba ning ma lonkisin alles nende järel meie magamistuppa, kus Annie oli voodi kohale kummardunud ja sorteeris asju.

"Kus kohas läpakas on?" uurisin.

“Mm... laua peal, pime oled või?”

"Oih, vabandust," naersin kergelt.

Ta noogutas ja tegeles edasi, siis läks pesu ära viima. Tegelikult tundus ta tõesti natuke ärritunud... Otsustasin mitte torkida ja võtsin arvuti endale sülle. Broneerisin siin samas lähedal hotellis homseks Agnestele ja Tomile ühe toa ja lugesin siis uudiseid.

Leidsin mingi nõmeda artikli pealkirjaga “Kuidas aru saada, et ta ei ole enam sinust huvitatud?” ja avasin selle, mis sest, et see oli naistele mõeldud. Kõige esimene punkt oli seksist keeldumine ja mulle meenus kohe hommik hotellitoas. See ei tähendanud midagi, teine ütles, et ta ei helista enam. Me polnud Anniega kunagi helistanud.

Kolmas selgitas, et ta väldib ühiseid tegevusi, mõeldes selleks vahel isegi väga veenvaid vabandusi. Nojah, võibolla oli see tõesti nii... Mõtlesin hetke ja lugesin edasi. “Ta tahab väga palju asju üksinda teha, näiteks mõnel peol käia. Kes teab, mida ta seal tegelikult teeb...”

Selle lugemine pani mind end kohutavalt tundma. Kas Anniel oli tõesti jälle meie suhtest kõrini?

“Ta ei räägi sulle oma tunnetest.”

“Ta ei vasta armastusavaldustele.”

“Tal on ebamugav, kui sa teda kallistad või suudled, ta leiab põhjuseid, miks neist hoiduda.”