Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#19 - Tom

Kõndisime majja sisse, kõik oli vaikne.

"Annie? Doug?" küsis Agnes vaikselt.

"Elutoas."

Kõndisime sinna ning vahetasime närvilise pilgu. "Kas kõik on korras, kas on tehtud?" uuris Annie.

Noogutasime samal ajal.

"Kas on mingi tagasitee?"

"Ei usu," vastas Agnes.

"Ei usu," Annie silmad helkisid, "või ei ole?"

"Raamatus ei olnud selle kohta igatahes," ohkas Agnes.

"Aga igast loitsust on tagasitee, eks ju? See on aja küsimus."

"See oli igaveseks."

"Ma ei usu seda," raputas ta pead.

"Nii oli raamatus kirjas."

Ta ohkas ja vaatas Dougi poole.

"No see ilmselge viis käib ilmselt ikka selle needuse juurde ka," jätkas Agnes õlgu kehitades.

"Mis viis?"

"Armastatu suudlus."

"Jeesus, siis ta ei saa sealt iialgi tulema."

"Palun väga," muigasin.

"Hea küll," noogutas ta. "Suur tänu."

"Aga tegelikult meil on midagi tähtsamat ka öelda..." vaatasin hetkeks Agnese poole.

"Te lähete, jah?" küsis Annie juba ise. "Ja te tahate, et me sõrmused hävitaks?"

"Me tahame... ise hävitada."

"Aa... hea küll, jah. Kas homme lähete?"

"Me tahaksime kohe praegu minna," sõnas Agnes vaikselt.

"Aga... oh issand, Agnes saab homme šoki."

"Me ei taha päris niisama lahkuda..."

"Aga ta magab... Kui te ta üles ajate, siis..."

"Me tahame kohe minna," kordas Agnes tungivalt.

"Ta ei jää uuesti magama, hakkab nutma."

"No aga..." ohkas Agnes ja vaatas maha.

"Jääge täna ja minge homme... me läheme ka voodisse."

"Kas jääme?" küsisin Agneselt.

"Ei, me peame minema, anna andeks. Ma ei kannata enam kauem."

"Mida sa ei kannata?" küsis väike Agnes treppidel vaikselt.

"Kallis, miks sa ei tudu?" ahhetas Annie.

"Te äratasite mind üles..."

"Oh, anna andeks, kuule, Agnes ja Tom lähevad nüüd ära."

"Kuhu te jälle lähete?" küsis ta oma lapselikult nukra häälega.

"Me läheme nüüd võõrale maale."

"Aga millal te tagasi tulete?"

"Kullake, me ei tulegi tagasi," ohkas Agnes ja kükitas maha.

Lapse silmad täitusid kohe pisaratega. "Miks?"

"Sest me peame... sul on ju emme ja issi, eks ju?"

"Aga ma tahan teid ka!" tüdruk vaatas üles minu poole, pisarad voolamas.

Agnes võttis ta kallistusse ja paitas tüdruku pead. "Ole emmele-issile tubli laps."

"Te ei tohi ära minna!"