Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#14 - Agnes

Väike Agnes oli kojuminemise pärast väga elevil. Ta tahtis nii väga emmet ja issit näha, joonistas neile väikseid pildikesi. Kui me koju jõudsime, tormas ta esimesena ukseni.

“Oota, Agnes,” hõikas Tom järsku ning võttis lapse sülle. “Midagi on valesti.”

Mulle endale näis ka maja kuidagi külmem kui tavaliselt, hakkasin pabistama.

“Oota lapsega siin, ma lähen vaatan keldrisse,” sõnas Tom tõsielt ja andis Agnese mulle.

"Tädi? Mis juhtub?" küsis ta ja mähkis oma käed mu ümber.

“Mitte midagi, kallikene,” rahustasin teda.

"Aga kus issi ja emme on?"

“Tom lähebki vaatama.”

Ta toetas oma põse vastu mind.

”Aga nendega on kõik kindlasti hästi, kallis.”

"Aga miks neid pole?"

“Nad on ilmselt poes.”

Tüdruk ohkas nukralt. Kuulsin, kuidas Tom ahhetas, Agnes tõenäoliselt ei kuulnud.

Hakkasin kohe pabistama. Ta oli keldris ja ahhetas, see ei olnud kohe üldse hea. Kus Harry oli?

“Ära too last siia, Doug... ma ei tea, mis temaga on.” Tom rääkis vaikselt, ent ta oli paanikas.

"Agnes, teeme nii, et sa vaatad natuke aega multikaid, eksju? Peale seda võime koos joonistada, kas sobib?" Mu hääl värises.

“Aga kus emme on?”

"Emme on vist poes, ma lähen küsin Tomi käest."

“Okei, ütle siis mulle!”

"Loomulikult, kullake," noogutasin ja kiirustasin elutuppa diivaanile, asetasin lapse sinna istuma. "Kas sa tahad multikaid?"

“Mhm. Süüa ka.”

Hakkasin juba kärsituks muutuma. Panin lapsele multikad ja tõin talle ühe banaani, siis peaaegu jooksin alla keldrisse.

Tom oli Dougi ühe tooli peale istuma pannud, mees ei liigutanud mitte midagi peale oma silmade.

"Tom?!" kohkusin.

“Ma tõesti ei tea...” ahhetas Tom.

"Aga..." Ma ei suutnud korralikult rääkida. "Kus on Harry ja Annie?"

Tom vaatas mind täiesti kirjeldamatu pilguga, samal hetkel langes Dougi silmast pisar.

"Ei..."

“Me peame temaga midagi tegema, mis tal viga on...” rääkis Tom värisedes.

Noogutasin kiiresti. "Ma arvan, et see on tardumine... Harry ei tohiks ju muid asju osata?"

“Jah, võimalik, aga... kuidas me sellest nüüd lahti saame?”

"Ma tõesti ei tea... me peame midagi välja mõtlema."

“Kas me ei saa teda lihtsalt ebatardunuks mõjutada?” ohkas Tom ja proovis vist.

Järgmisel hetkel kargas Dougie püsti. "Ta viis Annie endaga kaasa! Saate aru, ta viis Annie minema, ma pean..."

Vaatasime kõik teda jahmatunult, ta ise ka. Ta vaatas meid kordamööda ja jäi siis Tom vahtima. “Aitäh!”

Tom ei osanud midagi vastata, vangutas pead.

"Preester oli mingi Harry sõber! Tahtsin ta ära viia, kutsusin Annie ja järsku lihtsalt... Me peame ta kohe üles leidma, kohe praegu!"