*・゚[ 4 ] ゚・*

28 8 7
                                    

Hakkan veel rohkem rabelema, et talle asja olud raskemaks teha. Mees hakkab naerma minu haledatele katsetele, mis pani mind korraks peatama oma tegevuse, et vaadata meest lähemalt. Otsa vaadatuna jääb ta u 40 aasta vanusesse, lühikesed tumepruunid juuksed ja lihaselised käsivarred, mille peal on erinevad tätoveeringud.

Nähes tema rõvetat irvet, tulin tagasi reaalsusesse, pisarad mööda põske alla veeremas. "Palun! Ärge tehke seda!" anun, võideldes pisaratega, mis mu vaate välja hägustasid.

Mees hakkas naerma selle peale ning alustas enda lahti riietumisega, mis pani mu mõistuse paanika osakonna ekstreemsel kiirusel tööle. Üritan veel kord rabeleda, ent seekord haarab ta mu kehast kinni surudest selle voodi sisse nii, et ma ei suutnud enam mitte ühtegi lihast liigutada. Hingamine muutub mul koheselt vaevalisemalt, kui ta oma keharaskusega minu peale vajus.

"Ära muretse, kui sa minuga ilusti koostööd teed, ei ole see nii valus kui mulle vastu hakkamisel!" sosistas ta mulle kõrva, asetades oma nina mu juustesse, nuusutades mu lõhna.

Lõhnast kaihvi saades, alustas ta mu lõua joone suudlemisega liikudes sealt allapoole. Rindadeni jõudes haaras ta mõlemad enda pihkudesse, hakates neid ükshaaval suudlema. Nähes, et tema puudutustele ei vastata, tõstis ta oma silmad minuga kohakuti. Puurides minu silmadesse, võtsin ma oma viimase jõu kokku, sülitades talle näkku.

"Sa valid siis sellise tee! EKS ma valin siis oma tee!" tõusis ta minu pealt püsti, suundudes ühe seina poole, kus rippusid erinevad minu jaoks piinamisriistad.

Appi

RöövitudМесто, где живут истории. Откройте их для себя