*・゚[ 17 ] ゚・*

27 5 2
                                    

On möödunud umbes kuu kui mulle tutvustati minu nüüdseks uut elu. Iga Päev on suhteliselt sarnane eelnevale. Ärkad, sööd, teed veidi trenni, lähed meelelahutus tuba, millele järgneb meistri rahuldamine ja lõpuks jääd magama pisarais. Mõned päevad on küll erinevad, mil keha saab puhata ning lihtsalt raamatut lugeda, aga need on heal juhul nädalas korra või siis harvemini.

"Skye, sa lähed varsti arsti juurde. Mõned on juba käinud ning nüüd lähen mina. Soovi mulle edu" sõnas Maia, tüdruk kes minu kuu aega tagasi minu tuppa juhatas, murelikult, katsudes iga natukese aja tagant oma kõhtu, otsides sealt mingit tuge.

Selle kuu jooksul oleme Maiaga headeks sõpradeks saanud, õpetades üksteisele uusi asju. Näiteks Maia õpetab mind, kuidas siin vastu pidada ning mina talle, kuidas ta oma etteastet meelelahutus toas paremaks saaks muuta. Nimelt mingi imeläbi meeldivad meestele minu etteasted, mis on mulle toonud siia vihavaenlasi, kes üritavad mind igal võimalusel saboteerida. Minu õnneks on mu "meister" avastanud need ning neil tüdrukutel ei ole just nüüd kõige parem elu.

"Miks sa koguaeg kõhtu katsud?" küsin murelikult juba. Arsti juurde minemine ei ole ju nii hirmus. Ega?

"Sa ei tea?" küsis ta suured silmad peas, oodates minu vastust. Nähes mu pea raputamist, jätkas, "Iga kuu käivad tüdrukud arsti juures kontrollis, vaatamas, kas meistrid on suutnud nad rasedaks teha ning kui ei, kaovad nad salapäraselt. Saad sa nüüd aru, miks ma nii mures olen?"

Vaatan teda suurte silmadega. Mis saab kui ma ei ole rase ja ma kaon järjekordselt või suren enne kui oma vanemaid taas näen?

RöövitudNơi câu chuyện tồn tại. Hãy khám phá bây giờ