Röövitud

*･ﾟ[ 16 ] ﾟ･*

"Oota siin! Meister tuleb peagi!" poetas sõna tüdruk, kes mind juba järgnevasse ruumi juhatas, jäädes ise ukse peale seisma, "See on nüüd sinu tuba, mida kasutab ka sinu meister kui tal vajadus on. Ta võib iga kell ilmuda siia ruumi ja tahta mida iganes ning sa pead või pigem sa oled kohustatud seda talle andma. Vihane meister on valmis kõigeks ning vihasena nad ei taltsuta ennast." Sõnas ta nukral toonil, pilgu minult põrandale viies, tundes häbi mulle asju seletades nagu ta oleks seda ise läbi teinud. Vaadates teda uskumatult, märkan alles nüüd tema keha peal olevaid arme, mis on veidi sarnased minu omadega, ent tal on tunduvalt rohkem neid ning ka veidi teistsuguseid.

Ta ongi selle läbi teinud. Ta oli võitleja. Mis temaga küll tehti siin?

"Mul on kahju. Tõesti." sõnas ta enne kui ukse sulges, jättes mind nüüd ruumi täielikult üksi, miljonid mõtted peas ringlemas.

End ümber keerates kohkun. Minu ette jäi hästi suur ruum, mille keskel asetseb hiiglaslik ringi kujuline voodi, mille ümber laest alla laskuv punane kardin, mis sobib ruumi punase kujundusega hästi kokku. Seinte ääres lae kõrgused raamaturiiulid, millel erinevad kuulsate kirjanike raamatud.

Kui ma ei oleks röövitud ega teaks, mis mind ees ootab, oleks see mu unistuste tuba ning ma elaks siin vabatahtlikult.

"Ma näen, et sulle meeldib see ruum, järelikult tegin ma õige valiku sinu siia majutamisega" kõlas juba tuttav hääl minu selja taga, et ma ei pidanudki end ümber pöörama, et teada kes seda ütles. "Põlvili!"

HOPE YOU LIKE IT!

Vabandust hilise postitamisega. Nädala sees oli kiire ega jõudnud uusi osasi kirjutada, mille pärast saitegi täna topelt osa ning võib olla isegi homme ka uue osa. Eks vaatab.

Kuidas senini raamat meeldinud on? Mida teie arvate, mis edasi juhtub?

- SomedaySure