*・゚[ 11 ] ゚・*

23 7 4
                                    

"Proua. Kas olete kindel, et te tütar on kadunud?" küsin igaks juhuks, sisimas lootes, et kabinetis olev sein ei täituks veel ühe tüdruku pildiga, mida me ei suuda leida ega päästa enne nende piinarikast surma.

"Kui ma ei oleks kindel selles, siis ma ei oleks siia tulnud. Skye käib ainult kodu ja töö vahel, vahest harva põikab ta, kas raamatukogust või poest läbi ning iga hommik ja õhtu helistab ta koju, andes endast teada, et me ei muretseks tema pärast." sõnas proua, pühkides ära pisarad, mis mööda tema põski alla veeresid, "Palun teid. Päästke minu tütar!" anus ta, ulatades pildi oma tütrest meile.

"Me anname endast parima." sõnan, teades et me üritame anda endast parim, ent kas me suudame ta õigel ajal leida, seda ma ei saa lubada talle. Vaadates pilti, mille ta meile andis, tundsin ära tüdruku sellel.

"Pete, kas saad tuua kõikide tüdrukute toimukud konverentsi saali?" küsin, tõustes ise oma kohalt püsti, suundudes Skye pildiga konverentsiruumi. "Kutsu kõik kokku! Ma leidsin ühe juhtlõnga!" hüüan veel, sulgedes ukse, laotades laiali pildid, mis Pete ennist lauale asetas.

Nonii röövlid, te olete nüüd meil käes!

RöövitudWhere stories live. Discover now