*・゚[ 18 ] ゚・*

24 7 4
                                    

"Nüüd on sinu kord!" sõnas järsult mu 'meister', kes ilmus mu selja taha ei tea kus kohast, ehmatades minust veel alles oleva julguse välja. Viimane kord kui ma meelelahutus toas ringi vaatasin, olin ma siin peaaegu ainuke, kui jätta välja mõned uued tüdrukud, kes õppisid, kuidas meistreid rahulda ning see oli just natuke aega tagasi. Võttes arvesse, et ma olin kogu aeg näoga uste poole, ei saa ma aru, kuidas ta küll ruumi pääses, ilma, et ma oleks teda märganud.

Kas siin on mingi salajased käigud?

Noogutan talle vaevu märgatavalt, kõndides temat mööda pea maas, vaatamata talle otsa.

Tasapisi kõndides arsti ruumini, jälgin tähelepanelikult ümbrust, mis on võrreldes eelmise nädalaga tunduvalt vaiksem. Uksed, mis varasemalt kuulusid tüdrukutele, kes enne mind arsti juurde läksid, on nüüd avatud, mida varasemalt ei tohtinud olla.

Miks need lahti on? Kus on tüdrukud? Kas nad kadusid?

Märkamatult seisin ma nüüd läbivaatus ruumis, peas ringlemas siiani küsimused, et ma ei pannud tähele arsti enda eest, kes rääkis midagi, millest ma aru ei saanud. Rääkides teises keeles vist, aga ma pole kindel.

"Nii, me teeme nüüd mõned uuringud" sõnas arst, millest ma aru sain. Imekombel. Noor meeste rahvast juhatas mind voodi juurde, viibates käega, et ma pikali viskaks. Silmates korra 'meistrit', kes minu poole juba ootavalt vaatas, heitsin end horisontaalselt voodise.

"Head ööd, kullakene!" sosistas arst, pannes mulle mingi maski pähe, mis väsinuna tundma pani.

Kas nad panevad mu narkoosi alla? Mis toimub? Appi!

HOPE YOU LIKE IT

Lugu läheb aina rohkem läpasse. Kohe näha, et ma ei ole varem sellist lugu kirjutanud, aga kunagi on ikka esimene kord. Järgmist osa üritan kiiremini valmis saada kui seda.

Antke ikka enda tagasisidet

- SomedaySure

RöövitudWhere stories live. Discover now