Võpatan end ärkvele kui rauduks pauguga avaneb, tuues kaasa peale paugu ka põrandat kriipivaid helisi. Öine või siis päevane torm oli möödas. Pimedas ruumis nii kaua viibimisel, puudub mul täielik ajataju ning tormi vaibumisel, suikusin ma unede maale, lootes, et see kõik on lihtsalt üks hirmus luupainaja, millest ma ärgates vabanen. Silmi avades, tabab mind, aga reaalsus. Ma ei ole oma mugavas voodis, vaid kuskil laohoones kinni seotuna koos mingide meestega, kes mu röövisid.
Silmad viies kohakuti kohtaga, kus ma pauku kuulsin, näen et uksest siseneb ruumi mees, kes jättis ukse paokile, et väikesed valgus vihud ruumi tema tagant tungisid, valgustades ebaselgelt meeste jalgade asukohta, mis minu õnneks asus minust kaugel.
"Boss tahab, et me transpordiks tüdruku teise paika, mis me ennist kokku leppisime" kostub vaikselt sisse astunud mehe hääl, mis teoorias kuulub ühele eakamale mehele.
"Ütle talle edasi, et ma tegelen sellega varsti." sõnab esimesest mehest noorema häälega mees, kes on mind kogu selle aja, mis ma siin olen olnud jälginud. Nad nagu kardaks, et ma põgeneksin siit, kuigi ma olen aheldatud millegi külge, millest mul siiani aimugi pole, ent see tool igatahes pole.
Eakas mees teoorias noogutas ning lahkub, sulgedes ukse, tuues taas esile kriipivaid helid, mille eest tahaks ma oma kõrvu kaitsta, ent ma ei saa.
"Kuss nüüd! Ma ei tee sulle mitte midagi!" sosistati mulle seljatagand kõrva, surudes samal ajal mulle niiske lappi nina ette. See hääl ei kuulu küll mehele, kes ennist teise mehega rääkis.
Appi!
HOPE YOU LIKE IT!
Tegin täna veidi pikema osa kui eile, ent muidu ei oleks olnud võimalik anda edasi seda mida ma tahtsin.
Järgnevad osad võivad tulla veidi hullema sisuga, et olge valmis.
⚡SomedaySure⚡
YOU ARE READING
Röövitud
Mystery / ThrillerSkye Amari on üks täiesti tavaline noor naine, kelle elu võiks öelda kõrval seisja poolt, igav. Töö, kodu, töö, pood, kodu. Ühel ööl, mil Skye töölt koju suundub, röövidakse ta teadmata põhjustel. Tema ainsaks võimaluseks on see, et ta suudaks hoi...
