Minu 13 astet ✅ 😍

32- Kennet

"Ma pean pead nüüd pesema, ulata palun dušši," ütles Maria.

Tema palvet ma ka kuulasin ning täitsin selle. Imetlesin seda, kuidas vesi mööda tüdruku paljast keha jugadena alla voolab nagu miljonid kalliskivid.

Olin veidi liiga kramplik, et normaalselt nautida temaga koos vannis olemist. Ma arvan, et ta ütleb küll, et kõik on korras, aga tegelikult nägin tema pilgus midagi, mis talle minu juures ei meeldi ja see pilk ilmnes siis, kui aluspüksid jalast võtsin. ma võin eksida, aga see oli pettumuse pilk. Äkki ta arvas, et mul on suurem ja tegelikult on mul väike?

"Tahad ka?" küsis Maria pitsa poole kätt sirutades. 

"Ei, aitäh," pomisesin vastu. 

"Sa oled nii murelik. Mis viga?" uuris ta. 

"Ma jäin lihtsalt mõttesse," üritasin rõõmsamat nägu teha. 

"Millest sa siis mõtlesid?" 

"Sinust," vastasin lühidalt ja ausalt. 

"Mis sa minust mõtlesid?" 

"Seda, kui ilus sa ikka oled," luiskasin pisut. 

"Nii armas," jäi ta mu vastusega rahule. 

"Kaua su ema ära on ja kus su isa on?" vahetasin teemat, ise samal ajal šampooni endale pähe kallates. 

"Isa on Soomes, aga ema ma ei tea. Ta peaks juba tagasi olema. AAA! Kutsikas!" Maria tõusis vannist püsti, haaras rätiku endale ümber ning jooksis alumisele korrusele. 

Umbes kümne minuti pärast, kui mul oli pea loputatud, jõudis ta tagasi. "Õnneks sain ta välja ja häda pole veel tuppa tehtud. Õues on ilus ilm. Ta võibki praegu õues olla. Ma olen lõpetanud nagunii. Lähen panen riidesse."

"Ma tulen ka kohe järgi," vastasin vannist välja tulles. 

Maria tuba on nagu muinasjutus. See on üpris suur, aga kodune ja mõnus. Asjad on kõik käe järgi ära pandud. Toas on palju aknaid ja valgust. Terve metsapoolne sein, kus on ka rõdu, on aknaid täis, mis moodustab põhimõtteliselt ühe suure akna. 

Tema toas on näha põhiliselt kõiki tema hobisid. Diplomid, mis ta on saanud laulmises, ujumises. Medalid jooksmises. Autasud muusikas. Toa ühes nurgas on käsitöölaud, millele on laotud paberid, pliiatsid, akrüülid. Samuti on tal ka suur arvutilaud, millel seisab ka telekas, ekraaniga voodi poole. Toas on näha veel kitarr, klaver ja ühel riiulil flööt. 

Maria oli just lõpetanud kuivatamise ning viskas märja rätiku tooli seljatoele. 

Lähenesin talle aeglaselt ning katsusin õrnalt ta tisse ning siis viisin oma pilgu tema naeratavasse näkku. 

"Kas sa tahad veel magada või vaatame filmi?" küsis Maria. 

"Ma ei taha kumbagi. Tahan lihtsalt sind vaadata ja katsuda," vastasin selle peale ning jooksin oma pilguga üle tema keha. "Kui see sulle sobib ja sa sellega nõus."

"Muidugi olen." Maria istus voodiservale. 

Võtsin endal rätiku ümbert, riputasin kuivama ning istusin tüdruku kõrvale, kelle pilk oli naelutatud mu peenisel. See hirmutas mind. Ma seest lausa keesin. Minu suurim hirm on praegu see, et ta mind selle suuruse pärast maha jätab. 

"Sa oled nii vaikne," ütlesin talle. 

Maria tõstis oma pilgu mu näole ja naeratas soojalt. Siis vaatas jälle mu peenist ja nii kordamööda mitu korda kuni viimaks tõmbas keelega üle oma huulte, et neid niisutada ja küsis siis: "Kas ma võin seda veel katsuda?" 

Minu üllatus oli lihtsalt MEGA suur, sest ma ei arvanud ega uskunud, et ta seda teha tahab või küsib. 

"Ja, jah, muidugi," kokutasin vastuseks. 

"Heida siis pikali," vastas tema. Seda ma ka tegin. Tüdruk istus mu jalgevahel ning uuris mu M-i igast küljest. 

"Sa poleks nagu varem sellist asja üldse näinud," muigasin selle peale, kui keskendunud ta oli. 

"Olen, aga mitte nii lähedalt ja avalikult ja mitte nii suurt," pomises Maria. 

Ma olin täielikult šokeeritud. Jah! Lihtsalt nagu nii šokis kui üldse võimalik on. Mu südamelt langes kivi. 

"Ei ei, see ikka pole suur," jätkas ta siis, mis pani mu šokile otsa pettumuse šoki. "See on tohutu," jätkas ta naljatledes. 

"Appi, mida sa minuga teed," vastasin talle, ise täiesti tunnete virr-varris. 

Selle peale jättis ta oma senise tegevuse sinna paika ning heitis mu kõrvale pikali. 

Jälgisin tema silmi, mis omakorda jälgisid minu omi. 

"Nüüd oleme üksteist paljalt näinud," muigasin. 

"Jah, ja ka uurida saanud," jätkas tema. 

"Ja sulle see meeldib?" küsisin siis. 

"Väga!" tõdes tüdruk. 

"Ma katsuks praegu su taskuid, aga sul pole neid," üritasin vihjata kuidagi väga kobalt, et nüüd äkki on see õige aeg.

"Ei ole jah," pomises tema, kuid sain häälest aru, et ta sai minu vihjest aru. "Kas sa tahad seda? Oled sa selleks valmis?"

"Ma lihtsalt soovin teada, mis tunne see on," sosistasin talle vaikselt.

"Ma ei tea! Ma ei tea! Ma nagu tahan, aga ma ei julge. Ma kardan, aga ma tahan," sosistas ta kiiresti ja närviliselt. "Kas lubad, et hoiad minust kinni ja ei lase lahti?" küsis ta pärast hetkelist vaikusehetke.

"Ma luban," kinnitasin talle.

"Olgu," nõustus ta.

"Oled kindel? Tahad seda teha?"

"Jah! Ma väga tahan. Väga!" sosistas ta väga valjusti. "Aga ma ikkagi kardan. Ma tahan, aga ma kardan. Ma tean, et kunagi on ikka esimene kord." Tema hääles oli sees väike vibratsioon, mis kinnitas fakti, et ta kardab. 

"Kui sa ei ole valmis, ma saan aru," ütlesin naeratades ja silitasin tema põske. 

"Ainult siis, kui mina laman ja sina tegutsed. Ma ei taha olla juht selles asjas."

"Ma ka ei oska ju," olin veidi ehmunud tema vastusest.