Minu 13 astet ✅ 😍

45- Kennet

Maria püsis vait, kui sukk. Ta ei rääkinud mindagi. Õnneks. Sest vähemalt vaikimine on parem, kui see, et ta teatab minu maha jätmisest. Mul tuli pisar silma, kui sellele mõtlesin. Ma olen valmis kõigest loobuma tema nimel. 

"Anna andeks, Maria," sosistasin talle nutusel häälel. "Anna palun andeks. Ma armastan sind nii väga." 

"Aga sa ei taha mind päriselt. Võtad mind ainult nagu seksnukku. Usu mind. Too tekitaks sinus palju vähem nutuseid emotsioone," vastas ta, sõites peaaegu mu juttu sisse. Ta ei vaadanud minu poole vaid jälgis jõge nagu räägiks tollega, mitte minuga. 

"Ma ei mõelnud seda nii. Lihtsalt seda on minu jaoks liiga palju korraga," üritasin end välja vabandada. "Ma lootsin, et saan sinuga rääkida sellest. Ma tahan pulmi kunagi tulevikus ja ma tahan maja ja ehk kunagi kauges tulevikus ka lapsi, aga kas pole vara selliseid asju ette planeerida? Ma saan aru, et sulle ei meeldi ootamatused, aga ma luban, et kui need asjad juhtuvad ootamatult, olen ikkagi sinu kõrval."

Mu haare muutus tugevamaks ja hääl veelgi kurvemaks. 

"Ma ei planeeri neid asju sedasi ette nagu sa arvad. Ma tahan olla lihtsalt valmis juhuslikeks momentideks, et juba eos end selleks vaimselt valmis olla. Ma ei taha lapsi, aga mis siis, kui juhtub, et tahtest tahtmata see juhtub... Ma ei tea, kuidas seda sulle öelda või kuidas sa reageeriks. Äkki saadad mind selle lapsega lihtsalt kuradile?" vaatas ta viimaks mulle otsa, kui oma jutu lõpetas. 

"Ma ei jäta sind. Seda enam, kui tegemist on millegi sellisega nagu meie laps. Ma armastaks teda täpselt sama moodi nagu sind, aga praegu on mu süda sulle ja ma tahan anda seda ainult sulle ja armastada sind rohkem, kui küllaga."

"Ma kardan, et peletan su varem või hiljem minema. Ma ei taha olla pealetükkiv. Tean, et vajad ruumi hingamiseks, aga vahel ma ei saa muud moodi su tähelepanu, kuna sa pöörad muidu mulle tähelepanu ainult siis, kui Sina seda soovid ja Sinul on midagi vaja. Vabal ajal ei suvatse sa mulle isegi "head ööd" soovida."

"Ma ei taha endale võtta seda kui kohustust öelda igal õhtul "head ööd"," vastasin selle peale. Ja nii ongi. Ma eelistan inimestega päriselt rääkida. 

"Kui see sulle on kui kohustus, siis äkki jätadki selle Kohustuse sinna paika ja otsid mõne lõbusama ajaviite," vastas Maria muutudes kurjemaks. 

"Ma ei mõelnud seda päris nii."

"Aga ütlesid."

"Sa ei ole mulle ajaviide." 

Kuidas ta võib üldse nii arvata?

"Tead, Kennet," alustas Maria juttu ja ma kartsin kõige hullemat. "Mine võta üks pits viina sisse ja ütle välja, mis sind päriselt vaevab." 

"Kas siis ütled ka sina, mis sind minu juures häirib?" 

"Mind häirib see, kui sa pöörad mulle tähelepanu siis, kui sa seda ise vajad ning muul ajal ei tee minust väljagi."

"Ja mind häirib, kui mul seljas elad," vastasin selle peale. 

"Aga muud moodi ma su tähelepanu ju ei pälvi. Enne seksimist ka sa jah oled meele järgi mulle, aga pärast seda keerad teise külje ja mina olen täiesti tühikoht. Tead. Ma vajan neid kallistusi ja sõnu, mis nii tühised paistavad, aga tundub, et sa kallistad mind vaid siis, kui on reaalne olukord, et su maha jätan," rääkis tüdruk. 

"Ma ei teadnud ju, et sa nii tunned."

Ta päriselt plaaniski mind maha jätta?

"Nüüd siis tead. Ma luban, et ei tüüta sind rohkem," lausus ta ning siblis mu kallistusest end lahti ja liikus jõe poole, mis tundus olema päris kiire vooluline ja üpriski sügav. 

Mis ta sellega mõtled, et ei tüüta mind rohkem?

"Maria! Ära tee!" hüüdsin talle, kui mulle pähe kargasid kujutluspildid tema külmast ja jäigast surnukehast.