47- Kennet

899 70 47
                                    

Oli möödunud kuu ja pool nädalat. Me ei ole suhelnud enam pärast seda, kui Maria maja väravas hüvasti jätuks ühe hädise kallistuse tegime. 

Uskumatu, et ühest väikesest asjast nii suur tüli võib tulla. No tegelikult oleks see tüli nii või naa aset leidnud asjade pärast, mis meid häirivad, kuid selleks oligi vaja ühte väikest koperdamist, et need häirivad asjad saaksid muuta selle kukkumiseks.

Lugesin lehte, kuhu olin pannud kirja kriteeriumid oma unistuste tüdruku soovimiseks universumilt. Seal oli nii palju asju kirjas ja nendele kõigile Maria ka vastas. Ei ole olemas paremat tüdrukut, kui tema ja juhtugu, mis iganes, aga tema lihtsalt on see, kellega tahan oma elu jagada. 

Kennet
Hei! Mu ema kutsus mind ühele kontserdile. Tahad ka tulla?

Maria
Mis kontsert?

Kennet
Väikeste hiiglaste kontsert, mis on heategevuseks. Ülehomme. 

Maria
Olgu. Kui keegi teine tulla ei saa. 

Kennet
Ma ei taha, et keegi teine tuleks. 

***

Terve autosõidu aja olid kõik vait. Ema aeg-ajalt küsis minult, kuhu pöörata, kuna hoidsin käes telefoni, kus oli lahti Google Maps. 

Terve kontserdi aja vaatas Maria tölpinud ilmel imelapsi, kes laulsid ja tantsisid. See vaatepilt oli päris võimas, kuid tüdruk ei teinud selle peale teist nägugi. 

"Ja nüüd tuleb laul, mil võta oma naabrilt ümbert kinni," ütles Daniel Levi laval. 

Ma kaalusin pikalt, kas seda teha või mitte, aga kuna Maria vaatas üpris kurja pilguga minu poole, ei teinud ma seda. 

Pärast kontserdi suundusime mu tädi poole, kes Hiiumaal elab, kuna nii hilja ei läinud enam ühtegi praami. 

Tädi võttis meid oma väikeses elamises rõõmsalt vastu ning näitas kätte toad. Maria läks kohe pesema. 

"Kennet," alustas ema juttu, kui diivanil vedeledes uudiseid vahtisin. 

"Mh?" mühatasin vastu, pilku ekraanil hoides. 

Ema tuli minu juurde ning võttis ka diivanil istet. 

"Sa ei ole täna Mariat sõrme otsagagi puutunud. Ma arvan, et ta ootab seda, et läheksid ja kallistaksid teda. Sa oled igal nädalavahetusel pidu pannud ja pole temaga suhelnudki."

Ma polnud emale rääkinud, miks Maria enam meil pole käinud või mina nende juures. Olin tõepoolest keskendunud pigem oma sõpradele, et mõtteid mujale saada.

"Ma arvan, et ta vihkab mind," pomisesin vastu. 

"Ta ei oleks siin, kui ta sind vihkaks ja miks ta peaks sind vihkama?"

Ema jutus oli iva. Ta pole varem mu tegemistele tähelepanu pööranud, kuid loodan, et tema nõuanne aitab meid. 

Dušširuumi uks avanes ja Maria põgenes magamistuppa. 

Läksin ise ka pesema. Pärast pesu suundusin samuti tuppa. Tuli oli kustus. Maria magas laia voodi teises servas. 

Ronisin talle vaikselt kõrvale ning võtsin tal ümbert kinni. 

Veidi aja pärast pööras ta end ringi ja tuli mulle lähemale, surudes oma näo vastu mu rinda. 

"Anna andeks," sosistasin vaikselt. 

"Anna sina mulle ka andeks." 

Ilmselt siia me pooleli jäämegi, sest edasist me alles elame. Õnneks leppisime ära. Kuigi meie suhe on õrn, kui jää kevaditi järve peal, jääme me kokku. Miski ei murra ega lahuta meid. Sadagu taevast või pussnuge. 

 Kui ei proovi, ei saa sa öelda, et sulle ei meeldi.

See raamat on pühendatud kõikidele paaridele. 
Loodan, et minu ja mu armsama lugu andis ka teile inspiratsiooni ja mõtlemisainet. 


Need 13 astet ei ole meil pooltki kõik ületatud, aga vähemalt oleme juba kaugemal, kui poolel teel. Leidke ka teie oma astmed. 

Minu 13 astet  ✅ 😍Where stories live. Discover now