Taevased mängud

7. osa

Desmond ja Frederica räägivad vaiksel toonil, seistes minust veidi kaugemal ja pole vähimatki kahtlust, et jutu peateema olen mina isiklikult. Seda võib öelda näiteks selle järgi, kuidas iga mõne sekundi järel, pöördub Desmondi pilk, mis viimaste minutite jooksul on järjest tusasemaks muutunud, minu peale. Frederica on mind vähem vaadanud, aga tema räägib jällegi aktiivsemalt ja ma kuulen pidevalt tema suust kostmas minu nime, mille juurde kuuluvad erinevad omadussõnad, millest ükski pole eriti hea.

Nikolas pigistab mu vasakut kätt tugevamini ja ma ohkan sügavalt. Põhjus, miks ma pole Desmondi ja Frederica juurde läinud ja nende jutule vahele seganud, peitubki just temas ja selles, et ta hoiab mind üsna kõvasti kinni. Lisaks müksab ta mind igakord, kui ma sellegipoolest üritan vahele segada ja kord ta isegi hoidis kätt mu suu ees, et mu karjumist summutada. Pärast seda, kui teda hammustasin, pole ta seda julgenud rohkem teha, kuid selle eest hoiab noormees mind kõvemini kinni.

"Kaua veel?" hõikab Nikolas nüüd kärsitult, kuid siiski näib see talle kummalist lõbu pakkuvat.

Desmond vaevu vaatab meie poole. "Kohe oleme lõpetanud," toob ta kuuldavale ning on täiesti selge, et mingil põhjusel on ta vihane.

Frederica ilme on seevastu karm ja otsustav. Ma ei tea, mida Desmond temalt palus, aga on ilmselge, et sel korral ta seda ei saa.

Ma pole siiski kindel, kas see tähendab mulle midagi head, sest mõlemad neist näivad mulle pigem halba soovivat. Juhul kui jutt on minu tulevasest tööst, siis paistab, et kontoritöö mind hetke seisuga ootamas ei ole. Aga ehk midagi hullemat?

"Nii," ütleb Frederica samal hetkel ning tema hääl on valjenenud," sellega on asi otsustatud."

Desmond põrnitseb teda mõne sekundi jooksul süngelt ning pöörab seejärel oma pilgu aeglaselt mulle. "Võid ta lahti lasta," annab ta Nikolasile käskluse, mida too rõõmuga täidab.

Hõõrun pahaselt oma käsi ning astun pika sammu noormehest eemale, kes selle peale muigab vabandavalt. "Uskumatu, et sa nii tegid," pomisen tigedalt ning otsustan, et tema ja Desmondi juures on siiski midagi ühist.

"Ma loodan, et see ei kordu enam," ütleb Nikolas ainult ja pilgutab mulle silma, heites jätkuvalt sünge ilmega Desmondile lõbustatud pilgu, mida too eirab.

"Eks ma siis jätkan Scarlettiga," kostab Desmond vastumeelselt ning Frederica noogutab.

"Räägime sellest uuesti ehk mõne päeva pärast" ütleb naine talle ning nüüd on noormehe kord süngel ilmel noogutada.

Frederica heidab mulle jäise pilgu ning kaob seejärel tõtakal sammul nurga taha, kust ta veidi aega tagasi tuli.

"Niisiis," lõhub Nikolas hetkeks saabunud vaikuse," mida sa Scarlettiga ette võtad?"

"Esialgu mitte midagi," tunnistab Desmond pahuralt ning astub meile lähemale.

"Kas ma peaksin selle üle õnnelik olema?" küsin otse, mille peale Desmond mühatab.

"Kui see tähendab, et sa pead Desmondiga endiselt koos aega veetma, siis pigem mitte," kommenteerib Nikolas kavalalt muiates.

Kaks paari silmi jõllitavad teda kurjalt, kuid noormeest ei paista see heidutavat ning ta kehitab ainult õlgu.

"Nikolas, kas sul midagi targemat teha pole?" küsib Desmond teravalt, mille peale too meie mõlema meelepahaks irvitab.

"Midagi nii põnevat küll mitte," teatab noormees rõõmsalt.

Ohkan kärsitult. "Mis meil siis nüüd plaanis on?" pärin Desmondilt, eirates Nikolasi, kelle peale ma olen otsustanud mõnda aega pahane olla.

Minu küsimus muudab noormehe ilme hetkeks mõtlikuks ning korraks kortsutab ta kulmu. "Frederica väitis, et sa ei tea veel piisavalt ja selle pärast peab sinuga tööga veel ootama ," tunnistab ta vastutahtmist.