Taevased mängud

13. osa

Mu kõrgele kergitatud kulm ajab Rowen'i laialt muigama. „Ole nüüd, Scarlett, sulle ju meeldib lõbutseda."

Nikolase haare on lõdvemaks jäänud ning ma tõmban oma käe vaevata lahti. „Mida sa lõbutsemise all silmad pead?" küsin Rowenilt järsult. 

Noormehe muie on muutunud salakavalaks. „Scarlett, ära jõllita mind sellise näoga," lausub ta hoopis. „Sa vaatad mind nii nagu ma oleksin kurjategija."

„Vabandust," pomisen tõrksalt ja mitte kuigi siiralt. 

„Rowen, võib-olla oleks parem Scarlettile tõtt rääkida," segab Nikolas ootamatult vahele ning tema poole vaadates, märkan tema sünget näoilmet. 

Kortsutan kulmu ning pööran oma pilgu uuesti Rowenile, kelle jääsinistes silmades peegeldub kummaline üleolevus. „Kas sa tahaksid midagi rääkida?" küsin tema käest. 

Noormees turtsatab. „Kui armas, et sa mulle valikuvõimaluse jätad," teatab ta sarkastiliselt, mille peale ma silmi pööritan, kuid tema järgnevad sõnad ehmatavad mind. „Ma olen või õigemini olin kurjategija," avaldab Rowen, pannes mind automaatselt temast kaks sammu eemale astuma. Selle peale noormees irvitas. „Ära karda, Scarlett, Taevas on mulle head mõju avaldanud."

Tema viimases väites ma kahtlen, kuid mind häiris miski muu.

„Sellisel juhul, kas sa vales kohas pole?" küsin otsekoheselt. „Kui isegi mina, kes ma millegi kuritegelikuga ei tegelenud, poleks peaaegu siia sattunud."

„Scarlett, väga tähtis on viimane tegu, mis Maa peal korda saadetakse," segab Nikolas vahele ning mulle meenub, et tema suri autoõnnetuses.

„Viimane tegu?" küsin kulmu kortsutades. „Mida sa selle all täpsemalt silmas pead?"

Nikolas avab suu, kuid nüüd segab Rowen omakorda vahele. „Kuulge, me pidime lõbutsema, mitte igavat ja tõsist juttu rääkima," toob ta valjuhäälselt kuuldavale ning vaatab mulle kerge muigega otsa. 

„Enne töö ja siis lõbu," teatan kindlalt, kuid Rowen vangutab pead. 

„Pealegi see on Desmondi ülesanne sind sellistest asjadest teavitada," toob ta viimaks üllatavalt loogilise põhjenduse. „Mina ja Nikolas ei tea, kuidas need asjad täpselt käivad," väidab ta ning tema häälest on kosta kibestumist. 

Viin pilgu Nikolasile, kes pööritab silmi. „Teatud mõttes on sul õigust," tunnistab ta vastutahtmist Rowenile," aga sa tead isegi, et Desmond ei kiirusta Scarletttile midagi rääkima ja poleks aus hoida seda infot tema ees salajas."

„Täpselt nii," kommenteerin vahele, kuid Nikolas saadab mulle pilgu, mis on peaaegu sama karm kui Desmondi oma. 

Tundub, et neil on nii mõndagi ühist. 

Ohkan pahaselt, kuid Rowenit ajab see ainult muigama. „Alustame siis lõbust," toon nördinult kuuldavale ning vaatan mõlemale noormehele ärritunult otsa. 

„Kõigepealt rahune maha," ütleb Rowen üllatavalt kamandava hääletooniga. „Ma peaaegu isegi mõistan, miks Desmond sinu peale pidevalt karjuma peab," jätkab ta minu hämmelduseks. 

Põrnitsen teda solvunult. „Ja mina mõtlesin, et sa meeldid mulle palju rohkem kui Desmond," lausun pooltõe," aga tundub, et ma eksisin."

Tõsiasi on see, tegelikult ütlesin ma seda, mida ka mõtlesin. Desmond ärritas mind kuradi palju...Olgu, võib-olla ma ei peaks Taevas sellist sõna kasutama. Desmond ärritas mind väga palju ja vähemalt siiani arvasin, et Rowen seda ei tee. Tema viimati öeldu muutis seda. Kuidas ta sai öelda, et mõistab, miks Desmond minu peale karjub? Ma isegi ei mõistnud seda. 

„Scarlett," äratab Nikolasi tasakaalukas hääl mind neist pahastest mõtedest," sinu vaikimine on tõeliselt kurjakuulutav."

Ma ei suuda muiet maha suruda ning olen nüüd ainult pooleldi ärritunud. „Mul ongi väga kurjad mõtted," teatan ning suunan pilgu Rowenile, kes end vastu seina toetab ja kulmu kergitab. 

„Ma loodan, et sa mind maha lüüa ei plaani," lausub ta lõbustatud häälega. 

„See pole välistatud," sõnan jäiselt. „Kuidas oleks kui läheksime nüüd lõbutsema?" küsin võimalikult ükskõikse häälega. 

Rowen lõpetab seina toetamise ning astub mulle lähemale, tumedatest silmadest paistmas veider läige. „Nii et sa tahad lõbutseda," toob ta ühest küljest mõtlikult, kuid teisest küljest ohtlikul toonil kuuldavale. 

Noogutan ägedalt, kuid ei lausu sõnagi. 

„Kuidas oleks," alustab Rowen aeglaselt ning vaatab meile kõigile järge mööda otsa," kui uuriksime veidi Desmondi toimikut."

„Ei," kostab kohe vali hääl ning mul kulub sekund, enne kui taipan, et see on Luka, kelle olemasolu ma unustanud olen. 

Pööran oma pilgu hääle suunas ning seal seisab Luka, kelle nägu on tumepunane, kuid noormehe pilgus on kummaline otsustavus, kui ta Rowenile otsa vaatab.

Märkan, et Roweni Lukale suunatud pilk on peaaegu haletsev. „Ära riku seda ära, Luka," lausub ta manitsevalt. „Desmond ei käitu ka sinuga kuigi hästi," lisab fakti, mis on tõde.

Luka vaatab nüüd maha. „Sellegipoolest ma ei taha seda," ütleb ta vaikselt ning otsustavus tema silmis on asendunud piinlikusega ning mul hakkab temast kahju. 

„Võib-olla pole see tõesti hea mõte," toon mõtlikult kuuldavale, kuigi noormehe ettepanekut kuuldes, pakkus see mulle vägagi huvi. 

„See pole kohe kindlasti hea mõte," toetab ka Nikolas mind ning naeratan talle tänulikult, kuid noormees ei vasta millegipärast samaga. 

Selle peale tõmbub Roweni ilme mossi ning ta kinnitub oma pilgu mulle. „Scarlett, mõtle nüüd natuke. Juhul kui me avastame midagi valgustkartvat leiad sa  ju niimoodi viisi, kuidas Desmond sinuga lõpuks hästi käituma hakkaks."

Pidin endale tunnistama, et see idee oli vägagi avatlev, kuid ometi olin ma endiselt veidi kõhklev ning vaatasin Nikolasi poole, kelle ilme oli sünge. Ilmselge oli see, et tema Roweni kavatsusi ei toetanud ning see oli arusaadav, sest ta oli Desmondi parim sõber.

„Ma..."alustan ebakindlalt ning vihkan seda tooni oma hääles," ma olen nõus."

Roweni näole ilmub võidukas ilme, kuid Nikolas on arusaadavalt tulivihane, kuid ta ei lausu sõnagi, üksnes jõllitab mind oma helesiniste silmadega.

„Luka, lööd kaasa?" pöördub Rowen nüüd noormehe pole, kelle põsed on jäktuvalt punased.

Pearaputus oli selgesti mõistetav. 

„Paistab, et oleme kahekesi, Scarlett," ütles Rowen selle, mis on niigi selge.

Nikolasist möödudes, tunnen tema pahast pilku endal ning hetkeks mõtlen selle asja katki jätta, kuid siis meenub mulle, kui vastikult Desmond minuga käitunud on ning järgnen Rowenile.

Alles siis, kui oleme noormehega  kahekesi pimeduses, saan aru, et see oli väga halb mõte.