2. Päev

1K 100 1
                                    

Esmaspäeval koolis tekkisid muidugi kohe jutud, kuidas Stefan oli mind pärast kohvikus koos veedetud aega koju saatnud.

"Kas ta üritas sind suudelda ka?"küsis Emmelie. Tüdruk üritas kogu oma erutust varjata ja püüdis sosinal rääkida. Matemaatika tund oli üks neist tundidest, kus õpetaja keelas rääkimise ära.

"Ei, issand jumal, Emmelie."sosistasin ma silmi pööritades.

"No aga ta on ju teada tuntud fuckboy. Kas ta isegi ei üritanud midagi?"

Raputasin pead. Stefan saatis mind kõigest koju ja ma olin ainus, kes sellest suurt numbrit ei teinud. Kõik teised aga tahtsid muidugi teada, kas poiss oli üritnud mind kasvõi puudutada.

"Kuule, jätame nüüd selle teema."

"Mh, olgu. Aga ma olen üsna kindel, et midagi teil hakkab varsti tekkima."

Pööritasin taas tüdruku jutu peale silmi.

***

Koju jõudes ootas mind esikus ema, suur naeratus näol. Vaatasin küsivalt tema poole.

"Ma tõin kuuse meile! Me saame seda kõik kolmekesi ehtida."

"Vanasti ehtisime ikka neljakesi."pomisesin ma, võttes jalanõusid jalast.

Ema ohkas."Pauline, sa ei saa igavesti meie peale pahane olla. See lihtsalt läks nii."

"Tead kui halvasti see meile mõjub?"küsisin ma.

"Jah. Meil on sellepärast isaga kahju. Aga lihtsalt meie suhe ei olnud enam selline nagu vanasti."

"Ma lihtsalt tahaks, et meie pere oleks koos."ütlesin ma. Tundsin pisikest klompi oma kurgus.

Ema võttis mu kallistusse. Seisime seal nii kaua kuni Bella meie vahele tuli.

"Kas mind ei võetagi grupi kallisse?"

Ema naeratas läbi pisarate. "Muidugi võtame."

Seisime seal veel paar minutit, kuni ema saatis mind riideid vahetama.

"Vaheta riided ära ja hakkame ehtima."

Noogutasin. Tahtsin siiski kogu selle segaduse sees vähemalt seda jõulutunnet tunda.

"Bella, sul on jõulukalendrist šokolaad võtmata!"hüüdis ema tüdrukule.

"Juba tulen, ema!"

Jooksin Bella järel elutuppa ja vaatasin, kuidas tüdruk õhinal oma jõulukalendrist uue akna avas.

"Vaata, šokolaadi peal on päkapikk!"teatas ta kiljudes. Naeratasin. Lastele oli nii vähe õnneks vaja.

Ema tõstis jõuluehteid täis kasti meie ette.

"Hakkame siis pihta!"

Detsembri ArmastusDove le storie prendono vita. Scoprilo ora