7. Päev

858 88 6
                                    

Oli parasjagu laupäevane päev, kui ma sain ühe üllatuse osaliseks.

"Pauline, tule siia! Sulle on üllatus!"

Jooksin elutuppa ja nägin laua peal suurt roosidest kimpu, millel oli küljes veel väike kaart.

"Kes selle tõi?"

"Lihtsalt toodi ukse taha postkontori poisi poolt."

Avasin esimesena kaardi. Tahtsin kiiresti teada saada, kellelt need lilled olid.

Sulle, et need su päeva rõõmsamaks teeksid.

Stefan

"Kes on Stefan?"küsis ema üle mu õla, kes oli samuti kaarti lugenud.

"Ta on üks kutt."

"Ja ta meeldib sulle?"

"Jah."

Sellega lõpetasin emaga jutu ning viisin lilled oma tuppa. Kohe peale seda helistas ka Stefan.

"Hei. Kuidas sulle lilled meeldisid?"

"Väga ilusad. Aitäh sulle. Tegid tõesti mu päeva rõõmsamaks."

"Mul on selle üle hea meel."

"Muide, mul on sulle veel üllatusi, aga need tulevad järgnevate päevade jooksul."

"Stefan, seda pole vaja."

"Ole nüüd. Jõuluaeg on ja mulle meeldib üllatusi teha."

"No hea küll."

***

Laupäeva õhtul istusin Emmeliega kohvikus. Jõime mõlemad kuuma kakaod ja sõime kooki.

"Millal me lähmd jõulukinke ostma?"küsis tüdruk.

"Täna vist enam ei jõua, aga äkki homme."

"Super. Mul on vaja emale kinki, isale, vennale ka sulle ka muidugi. Ma lähen ostan selle eraldi. Ma ei taha, et sa seda näeksid."

"Mulle pole ausalt midagi vaja. Mulle on tähtis see, et sa minuga oled."

"Ei, ma ostan sulle kingi. Ja sa ei hakka vaidlema."

Ohkasin. "Hea küll. Sinuga on tõesti mõttetu vaielda."

Emmelie naeratas. "Ma tean. Ma võidan alati. Kuule!"

"Noh, mis sa nüüd kisad?"

"Lähme kuusele kaunistusi ostma. Mul ei ole kodus kuusele tulukesi ja tahaks uusi kaunistusi ka."

"See on hea mõte."

"Muide, me lähme kambaga lõbustusparki."

"Mis kambaga?"

"Mina, Marie, Karl, Harry ja Louis."

"Ja mis päev?"

"Neljapäev."

"Täitsa mõeldav."

Kui olime koogi ära söönud ja joogi ära joonud, jalutasime edasi vanalinna. Seal oli juba suur kuusk üleval ning inimesed tegid pilti. Nii tegime ka meie. Käisime läbi ka raamtupoest, kust me ostsime mõlemad ühe raamatu. Ma ei raatsinud rohkem raha kulutada, sest mul oli vaja hoida seda kinkide jaoks. Jõulud on üks suur väljaminek nagu mu ema alati ütleb.

"Näeme homme!"hüüdis Emmelie, kui oli mu väravasse ära saatnud.

"Näeme!"

***

Väga igav ja lühike osa, sorry lapsed :D

Detsembri ArmastusWhere stories live. Discover now