24. Päev

1K 96 12
                                    

Viimaks oli käes jõuluõhtu, mida olin kannatamatult oodanud. Eriti kannatamatu oli muidugi Bella, kes tahtis kohe kinke avada. Õnneks suutsime teda paigal hoida.

Vaatasime Bellaga diivanil „Üksinda kodus”, istusime teki all ning jõime kakaod. Meie üllatuseks liitus meie jõuludega ka isa.

"Issi!"hüüdis Bella, hüppas teki alt välja ja tormas isa kallistama. Ema naeratas selle vaatepildi peale.

"Tore sind ka näha, kallikene."ütles isa.

Kallistasin ka teda ja kutsusime isa sisse. Ma tundsin, et nüüd on kõik perfektne. Hoolimaga kõigest, said ema ja isa suurepäraselt läbi. Nad naersid koos meie naljade üle täpselt nagu vanasti. Bella oli eriti rahul sellise olukorraga.

"Issi, kas sa Bosset nägid õues? Me saime talle eile kuudi ka!"ütles Bella. Ta oli koerast nii sisse võetud.

"Jah, ikka nägin. Käisin temaga tutvumas ka."

"On ju tore eks? Stefan kinkis ta Paulinele."

"Bella, ärme räägi Stefanist. Sa ju tead, mis meie vahel juhtus."

"Hea küll. Issi, tule meiega filmi vaatama."

Vaatasime filmi lõpuni, sõime õhtust ja oligi aeg kingitusi jagada. Mul ei olnud see aasta erilisi jõulusoove. Mul oli olemas kõik, mida vajasin.

Kui saime kingid jagatud, sõime kooki ja Bella mangus meid kõiki lauamängu mängima. Õnneks ei pea Bella kunagi kaua kedagi manguma, sest ta on nii armas, et mitte keegi ei suuda talle vastu panna.

Hoolimata minu ja Stefani vahelisest juhtumist tundsind ennast nii hästi. Mu perekond oli taas koos, küll lühikeseks ajaks, kuid siiski.

"Ma armastan teid."ütlesin ma ja haarasin kõik enda kallitusse.

***

Ja ongi taas jõulud käes! Imeilusaid teile kõigile ja et kõik teie soovid täituks ❤️❤️

Detsembri ArmastusWhere stories live. Discover now