Mõõk puu ladvas

16 2 0
                                    


Päike polnud veel mäeaheliku tagant paistma hakanudki, kui tüdrukud olid juba ärkvel ja nautisid imelise aia võlu hommiku karguses. Kõige selle ilu keskel otsustasid nad süüa kosutava hommikusöögi, et olla valmis ees seisvaks päevaks, täis treeninguid. Pärast einet tõusid tüdrukud püsti ja läksid oja äärde suplema. Kui tüdrukud olid kõige suuremas mänguhoos, tajus Bella, nagu oleks mingi suur vari üle nede peade libisenud. Ta vaatas segaduses olles taevasse, kuid jätkas samal ajal sõpradevahelist veesõda.

„Miks sa taevasse vahid?" päris Kassandra, ise vett pritsides nagu suur purskkaev.

„Ma...eee. Ma nägin mingit...suurt varju. See oli nagu hiigelsuur lind või midagi," kogeles veidi kohkunud näoga Bella.

„Ma usun et see oli mõni eksootiline lind. Selles aias võib mida iganes olla, mäletad kui ma hommikul nägin neid suuri jälgi, mis meenutasid hundi omi, kuid lähemal vaatlusel selgus et need on selle suure ohutu kaslase omad, keda ma õhtul nägin. Rahune maha ja lõõgastu."

Neiu kartus lahtus mõne aja pärast veesõja käigus, mis saatis sätendavaid veepritsmeid üles sinitaeva poole, kus nad helkisid nagu väikesed kristallid. Oli ilus ja soe hommik ning sellise ilmaga lihtsalt ei suuda keegi telgis istuda ja kududa.

Natukese aja pärast tulid tüdrukud naerdes ja itsiades ojast välja ja viskasid end murule siruli. Rebeka vaatas taevasse ning hakkas pilvi lugema. Peagi aga kargas Bella jälle püsti ja hüüdis sõpradele: „Mis me siin laiskleme? Hakkame aga treenima!"

Teistel ei olnud selle vastu midagi öelda ja nii nad läksid Bella järel telki kus nad kleidid ümber kohendasid kergete seelikute, särkide ja saabaste vastu.

Esimese asjana pidas Bella neile pika pika loengu erinevatest võitlustüüpidest ja mõõkadest, lõpetades sellega, et ta õpetas kaaslasi mõõga eest hoolitsema ehk lühidalt: kuidas poleerida käepidet, puhastada tera ja muid olulisi pisiasju.

Telgist väljudes oli kõigil hirmus palav telgist istumisest. Järgmisena pani Bella sõbrad igasugu venitusharjutusi tegema ja lõpuks näitas neile ette mõned põhi löögid ning õpetas kuidas alustada kahevõitlust. Siis lõpuks ometi lubas ta neil praktika juurde asuda. Puumõõkadega muidugi.

Esimesena pidid võitlema Kassandra ja Bella, Rebeka pidi samal ajal hoolega jälgima nende liikumist ja teise vigu märkama.

Proov algas. Algpositsioon oli loomulikult tervitamine ja valmistumine. Bella alustas esimesena rünnakut, sihtides Kassandra põlve. Viimane jõudis selle küll tõrjuda, aga sai valusa hoobi vastu ribisid, mis ikka veel veidi tuikasid kukkumisest katusel. Ribid olid küll paranenud, aga need andsid ikkagi tunda.

„Aia, need olid mu ribid!" Oietas Kassandra.

„Vabandust, ma unustasin et sul need ikka veel valutavad," vabandas Bella, kes juba järgmist hoopi sihtis sõbra randme pihta. Seekord ei jõudnud Kasandra reageerida ja oigas kui puit ta rannet tabas. Nad jätkasid veel natuke aega, selle käigus paranes veidi Kassandra tähelepanu, kuid ikkagi sai ta ohtralt sinikaid. Bella keerutamine ning elav liikumine panid ta tundma täiesti oskamatuna, kuid ta lohutas ennast, et ka Bellal kulus selle taseme saavutamiseks aastaid.

Lõpuks noogutas Bella Kassandrale, andes märku lõpetamiseks. Viimane komberdas võitlusplatsilt Rebeka juurde ja istus maha. Samal ajal tõusis Rebeka ja võttis kätte enda puust mõõga. Sammudes rahulikult Bella poole, kordas ta kõiki õpetusi ja nippe mida Bella oli neile õpetanud. Kuid ta teadis, et ükski õpetaja ei suuda kõike neid nippe talle selgeks õpetada, vaid ta ise peab kogemuste kaudu õppima.

Nad seisid vastakuti, oodates millal kumki esimena ründab.

Esimesena liigutas end Bella ja nagu varemgi, sihtis ta Rebekka põlve. Kuid Bella ei pannud tähele pisiasja, et Rebeka oli ennist seda sama manöövrit pealt vaadanud. Ta plokeeris osavalt löögi ja põikas kõrvale ta ribisid sihtinud tera eest, sattudes Bella seljataha kasutas ta võimalust ning suskas tollele valusasti selga. Kui Bella aietas ja end ümber pööras, proovides sihtida ründaja jalgu kuid ta jäi hiljaks. Rebeka oli liiga sihvakas ja väle, kuid tal oli oma nõrkus, ta ei osanud hästi rünnata ning selle vea pärast sai ta Bellalt mitu valusat sinikat ja ühe ebameeldiva kriimustuse randme peal.

Taevane PärandWhere stories live. Discover now