18. Peatükk

896 95 31
                                    

Juba Friends Areenat kaugelt silmates, nägime pea staadioniringi pikkust järjekorda sissepääsu juures.

"Woah," ütles Kattrina peale seda kui ta oli samuti järjekorda märkanud. "Niimoodi me küll kunagi sisse ei saa," ohkas ta.

"Olge nüüd. Ma olen ju Twila, ma olen kõikvõimas," naljatasin ma, haarates oma õlakotist välja need kolm kaelapaela VIP pääsmetega."Pange need kaela," ütlesin ulatades kaks kaelapaela Kattrinale ja Karolinale.

Panime kõik oma kaelapaelad kaela ja hakkasime sissepääsu poole sammuma.

"Eest ära, VIP tuleb," hõikasin eesseisvatele inimestele samal ajal end nendest mööda surudes. Kattrina ja Karolina olid mõlemad minust vaid paar sammu maas.

"Jobud," kuulsin kedagi meile tagant järgi lõugamas, "teil on samad õigused mis meilgi seega tagasi rivi lõppu!"

Ignoreerisin neid sõnu ja surusin end edasi kuni sissepääsuni kus üks suur kiilakas mees mustades riietes seisis. Ta oli arvatavasti turvamees.

"Vabandage, aga me oleme VIPd seega palun laske meid läbi," ütlesin sellele mehele.

Ta ei liigutanud sõrmeotsakestki et seda linti meie eest võtta ja meid sisse lasta, vaid ainult kortsutas kulmu.

"Kullake, keegi ei saa sisse enne kella kuut," ütles too meile inglise keeles. "Kui te ei ole keegi one directioni personaalsetes tuttavatest siis sorry, aga ma ei saa teid sisse lasta."

"Aga-" alustasin kuid ta katkestas mind.

"Ma ütlesin et ei saa!" tõstis ta oma häält."Nüüd kaduge tagasi rivi lõppu!"

Me pöörasime juba otsa ringi ja hakkasime tagasi kõndima, kuni kuulsime tuttavat häält.

"Nad on minu sõbrad."

Pöörasin selle hääle peale end ümber, et vaadata kes too meie päästja oli. Juba tüdrukute kiljuma hakkamisest oli aru saada, et minu päästjaks oli ei keegi muu kui Niall Horan ise. 

Enne praegust hetke olin juba hakanud uskuma et kõik see hommiku poole hotellis juhtunu oli vaid uni, kuid ma vist ei näinud seda und siis üksi.

"Ni- ni- ni.:" kokutas Karolina vaadates kordamööda minu ja Nialli poole.

Kattrinal juba pisarad voolasid. Teised tüdrukud kes meid ümbritsesid olid nii õnnelikud, pettunud kui ka vihased. Kaks viimast sellepärast arvatavasti, et Niall ei pistnud oma jalga välja mitte nende, vaid minu ja minu sõprade pärast.

"Noh tulete või," küsis Niall, tõmmates selle lindi ukse eest ise ära nii et me saime läbi. 

Sissepääsust läbi minnes oli kuulda veel osade tüdrukute karjeid. "Sa lirva. Ainult kasutad Nialli ära kindlasti!" 

Ning ma ei suutnud uskuda mida Niall selle peale tegi - näitas neile sekundi keskmist sõrme. Millal eales oli ta nii ometi teinud? Võib-olla paar korda, aga mitte just väga tihti. 

"Minu sõpradele nii ei öelda," pobises ta, kuid ma sain ta sõnadest rohkem kui hästi aru.

Mina. Ta sõber. Kas ma olen hull või ta tõesti ütles seda? Võib-olla mõtles ta kedagi teist. 

"Nagu ma näen on teil VIP pääsmed samuti olemas seega.. minu kutsest siia polnud vist eriti palju kasu," ta naeratas laialt samal ajal kõndides mingi ruumi poole, meie tüdrukutega temast veidi maha jäänud.

"Ei, ei. No.. Ei ole hullu ju," ütlesin ma. Niall pööras oma pilgu hetkeks taha minu poole samal ajal edasi kõndides ning ma tegin talle feik-naeratuse, mille peale ta naerma hakkas. 

Läbi Tule Ja VeeWhere stories live. Discover now