Magus Kiusatus

6

Otsustasin Adriani pakkumise vastu võtta. Mida mul kaotada oli? Peale oma närvide, kuid kui Adrianiga suhte teesklemine Henry minust eemale hoiab, siis olen ma valmis oma närve ohverdama. Viisin kliendile kohvi ja koogi lauda, kui märkasingi kutti kohvikusse sisenemas. Tal oli seljas temale omaks saanud nahktagi ja katkised teksad. Adriani pilk eksis mööda kohvikut ringi, kuni ta silmad minu omadega kohtusid, andes märku, et meil on vaja rääkida.

"Elina, saad sa korra leti juurde tulla? Ma lähen räägin paar sõna juttu,"palusin Elinat, kes parasjagu kööki koristas. Tüdruk noogutas. 

Adrian istus kohviku kõige vaiksemasse nurka ning ma järgnesin talle. Ta asetas nahktagi tooli seljatoele, otsides samal ajal taskust välgumihklit ja suitsupakki.

"Sa ei kavatse ometi kohvikus sees suitsetada?"küsisin ma, istudes noormehe vastu. 

Ta ei teinud minu küsimusest väljagi, asetades suitsu enda huulte vahele. Ma ei sallinud suitsetamist, kuid Adriani liigutustes oli midagi nii atraktiivset, et ma ei suutnud temalt pilku pöörata. Raputasin pead, suutmata uskuda, et ma Adrianist nii võisin mõelda.

"Sa otsustasid mu pakkumise vastu võtta, jah?"alustas Adrian, toetudes end vastu tooli seljatuge. 

Noogutasin. "Mul ei ole midagi kaotada. Peale oma toimiva närvisüsteemi, aga kui sinuga koos olemine Henry minust eemale hoiab, siis ma olen valmis oma närve ohverdama."

Adrian muigas. "Kas ma siis ei meeldigi sulle?"

Adrian kummardus mulle lähemale, puhudes mulle pahvaka suitsu näkku, mille peale ma nina kirtsutasin. 

"Taltsuta oma hobuseid, Adrian,"sõnasin ma, tõmbudes poisist eemale.

"Hea küll. Räägime korraks tõsist juttu ka,"ütles Adrian, kustutades suitsu tuhatoosi, mille Elina oli kutile toonud. Tavaliselt ei olnud kohviku siseruumides suitsetamine lubatud, aga Adrian eiras kõiki reegleid.

"Lõpuks midagi mõistlikku sinu suust,"vastasin turtsatades. "Kuidas sa... meie suhet ette kujutad?"

"Ma tean, et ajakirjandusest on jäänud mulje nagu ma ei loo suhteid. See on muidugi tõsi, aga me peame avalikkuse silme ette sattuma."

"Kõlab loogiliselt."

"Ma viin su paaril õhtul näiteks välja, kui sulle sobib?"

Noogutasin. "Jah, aga mida me Stellale ütleme?"

"Sa võid ju Stellale ära rääkida, mis toimub. Tema ei reedaks meid."

"Tõsi."

Adrian jäi mind oma uuriva pilguga vaatama, kuid ei öelnud midagi. Mul ei olnud aimugi, miks Adrian otsustas mind aidata. Mis kasu tema sellest saab? Meedia tähelepanu? Seda saab ta nii või naa viimasel ajal palju, kuid kui tal oleks "tüdruksõber", pälviks kutt veelgi rohkem kõmu. See mõjuks tema karjäärile vägagi hästi. 

"Loodame, et su plaan töötab. Ma tõesti ei taha Henryga enam mitte midagi tegemist teha,"ütlesin ma ohates.

"Arusaadav."

Järsku helises Adriani telefon. Ta heitis telefonile ühe pilgu, ohkas ja surus telefoni tagasi taskusse.

"Ma helistan sulle. Püüa end vahepeal mitte jamadesse tõmmata, eks?"

Muigasin. "Eks ma üritan."

Adrian pani nahktagi tagasi selga, tõmbas kätega läbi oma sassis juuste ning jäi mulle taas hetkeks silma vaatama. Ta pilgus oli midagi nii intensiivset, et ma pidin pea ära pöörama. Ma ei saanud arugi, et olin hinge kinni hoidnud, kuid kui Adrian oli läinud, suutsin taas normaalselt hingata.

Mis kurat minuga toimub? 

***

Kutid, ma sain bakalaureusetöö tehtus ehk siis mul on nüüd aega taas raamatutele keskenduda :D

Also, võite jätta kommentaaridesse ideid, mis võiks edasi juhtuda, sest mul ei ole päris planeeritud, mis edasi hakkab juhtuma :)