Magus Kiusatus

15

„Kullake, sa lausa särad,"ütles Stella, kes voodil istus ja mind jälgis, kui ma järjekordseks nädalavahetuseks asju pakkisin.

„Kuule, jäta nüüd. Kuidas teil Markiga läheb?"küsisin ma, püüdes teemat vahetada.

Stella raputas pead. „Sa teed seda jälle. Üritad iga kord teemat vahetada, kui ma sinu ja oma venna kohta uurin."

„Ma tunnen end veidralt, kui ma sulle Adrianist räägin, sest ta on sinu vend. Ma arvan, et sa ei taha selliseid detaile oma venna armuelust kuulda."

Stella turtsatas. „Ma olen hullemaidki detaile oma venna armuelust kuulnud. Kui ta kõikide teiste tüdrukutega voodit jagas..."

„Tead, kui meil see festivali nädalavahetus oli, siis Adrian tunnistas mulle midagi üles."

„Mida ta tunnistas?"

„Ta magas kõikide tüdrukutega ainult sellepärast, et mind unustada. Ja see oli üks põhjuseid, miks ma teda vihkasin."

Stella silmad läksid suureks. „Näed, mul oligi õigus! Sa meeldisid talle juba ammu."

Meie vestluse katkestas autosignaal, mis andis märku Adriani saabumisest. Adrian oli meile rentinud maja linnast välja ning läksime sinna kõigest nädalavahetuseks, kuid pakkisin kohvrisse rohkem riideid, kui mul vaja oleks. Ma pidin igaks elu juhtumiks valmis olema. Tõmbasin kohvrilukku kinni, kui Adrian korteri uksele koputas ja sisse astus.

„Hei, mu arm! Oled sa valmis?"küsis Adrian, suudeldes mind meelekohale.

Naeratasin. „Jah, ma sain just kohvri pakitud."

„Arabella, me lähme kaheks päevaks. Miks sa kohvri kaasa pakkisid?"

„Ma olen naine ja ma pean kõigeks valmis olema,"seletasin ma, mille peale Adrian pead raputas. 

„Tšau, õeraas,"tervitas Adrian Stellat, kui ta magamistoast kohvrit tooma läks.

„Kavatsed mu sõbranna jälle endale röövida nädalavahetuseks?"

Adrian muigas. „Kui sa seda nii sõnastad, siis jah."

Adrian võttis mu kohvri ning Stella järgnes meile esikusse, vaadates mind, kui ma endale jalanõusid jalga panin. 

„Kasutage kondoomi!"hüüdis Stella meile järele, kui lahkusime. Adrian näitas Stellale keskmist sõrme ning ma tundsin, kuidas mu põsed punaseks tõmbusid.

„Stella, palun, kõik kuulevad,"ütlesin ma.

„Mis on? Turvalisus enne kõike,"vastas Stella õlgu kehitades.

„Ära sina sellepärast muretse,"lausus Adrian, „Mul on kõik kontrolli all."

„Kuule, lähme nüüd, mul hakkab piinlik,"sõnasin ma, tirides Adriani käest.

Stella saatis meie poole õhusuudluse, enne kui ukse sulges ja meid kahekesi jättis. Adrian asetas kohvri pagasiruumi ning avas mulle autoukse. Kui Adrian oli ukse sulgenud, vaatasin meie korteriakna poole, kust Stella meile lehvitas. 

„Kaua me majutuskohta sõidame?"küsisin ma, kui Adrian auto käivitas.

„Umbes kaks tundi. Tead, seal on saun ja tünnisaun..."

„See kõlab küll väga hästi."

Adrian naeratas mulle, asetades taas käe mu reiele. See on talle juba harjumuseks saanud. Iga kord, kui me sõidame, asetab Adrian oma ühe vaba käe mu reiele ja see ei lahku sealt kuni oleme sihtkohta jõudnud. See oli pisike, kuid armas žest, mida ma olin aina rohkem hindama hakanud. 

***

„Me oleme kohal, mu arm."

Avasin Adriani hääle peale silmad, vaadates enda ümber ringi. Kaks tundi hiljem olimegi majutuskohta jõudnud, mis asus ranna ääres. Sügasin silmi, imestades, millal ma magama olin jäänud.

„Issand, millal ma veel magama jäin?"

Adrian naeratas. „Me olime umbes tunnike sõitnud, kui sa magama jäid. Sa oled nii armas, kui sa magad."

„Siin tundub väga ilus olevat. Sa ei öelnud, et me mere ääres oleme."

„Midagi peab üllatuseks ka jääma. Tule, lähme."

Adrian võttis oma spordikoti ja minu kohvri, avades majakese ukse. Verandalt avanes imeline vaade merele ning ma sulgesin silmad, kuulates merelainete kohinat. Adrian avas ukse, lastes mul esimesena siseneda. 

„Oh, kui ilus siin on!"hüüatasin ma, nähes, kui ilus ja avar maja oli.

„Mul on hea meel, et sulle meeldib. Ma viin asjad magamistuppa."

Järgnesin Adrianile magamistuppa, kus ootas meid kõige suurem voodi, mida ma näinud olin. Hüppasin voodile, mille peale Adrian muigas.

„Testid voodi pehmust?"uuris ta, asetades spordikoti ja kohvri seina äärde. 

„Muidugi, see on vajalik... üheks eksperimendiks."

„Hmm, huvitav küll, milliseks eksperimendiks?"küsis Adrian. Kutt hüppas samuti voodile ning haaras mind enda embusesse, mille peale ma kiljatasin.

„Adrian!"

Adrian asetas sujuva liigutusega mu juuksed kõrva taha ning me jäime teineteisele silma vaatama.

„Sa oled nii ilus, Arabella. Ma ei väsi kunagi sinu vaatamisest."

Naeratasin. „Adrian, palun..."

„Ma räägin tõsiselt. Ma vaatasin sind enne kogu aeg salaja. Nüüd ma saan sind vabalt imetleda."

Liitsin meie huuled suudluseks, tundes läbi suudluse Adriani naeratust. Ma vajasin Adriani suudlusi nagu õhku hingamiseks. Mul ei saanud kunagi tema suudlustest küllalt. Vajasin teda aina rohkem ja rohkem ja rohkem...

„Bells, ma tahaks väga jätkata, aga mul on veel plaane,"sõnas Adriani, lükates mind õrnalt eemale.

„Mis plaane?"küsisin ma uudishimulikult.

„Me peaksime poes käima ja ma valmistan meile õhtusöögi. Või võime ka seda koos teha."

„Oh, nüüd ma olen väga põnevil! Muidugi teeme koos süüa!"

Adrian naeris ja me läksime koos poodi, et õhtusöögi jaoks asju osta. Ma olin nii elevil eesootava nädalavahetuse tõttu.